«Maksusüsteemid on väga sarnased ja riigid püüavad üksteise parimaid lahendusi kopeerida. Arutelud maksusüsteemi progressiivsuse suurendamise üle toimuvad kõigis kolmes riigis,» rääkis SEB Läti makromajanduse ekspert Dainis Gašpuitis.
Samas ei ole ükski Balti riik täieulatuslikuks progressiivseks maksurežiimiks tema hinnangul valmis. «Kõik kolm Balti riiki otsivad majanduskasvu maksimeerimise võimalusi, kujundades maksusüsteemi ettevõtete vajaduste kohaselt. Tõhus ja mugav maksusüsteem on iga riigi põhielement investorite ligimeelitamisel,» kirjeldas Gašpuitis.
Nii on välisinvestorite vaatekohast lähtuvalt Balti riigid pigem üks homogeenne piirkond. Igal riigil on valitud valdkondades omad eelised, kuid nende majanduslikud probleemid on väga sarnased: vananev ühiskond, vaba tööjõud ja tootlikkus. Lisaks on kõigis kolme riigis päevakajaline teema majanduse ülekuumenemine.
SEB Leedu vanemanalüütik Tadas Povilauskas märkis, et isegi kui ametlikud näitajad ei viita veel ülekuumenemisele, on kõigis kolmes riigis juba tuttavad sümptomid taas esile kerkimas. «Taaskord näeme palkade ja inflatsiooni samaaegset kiiret kasvu. Samas ei näita laenude ja kinnisvaraturg veel mingeid kõrvalekaldeid,» lausus ta.
Mis puudutab SKT-d elaniku kohta, siis Eesti on endiselt Balti riikides esikohal. Samas on Leedu suutnud ostujõu pariteedi osas Eestit edestada. Eesti SKT elaniku kohta on 22 protsenti kõrgem kui Leedus ja 27 protsenti kõrgem kui Lätis.
«Kui eeldame, et Läti ja Leedu aastane majanduskasv on kolmprotsendiline ja Eesti SKT kasvaks vaid kaheprotsendiline, siis mööduks Leedu Eestist aastal 2031 ja Läti aastal 2038. Tegelikkuses saab kolme riigi kasvutempo olema siiski väga sarnane,» märkis SEB Eesti ökonomist Mihkel Nestor.