Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Krediidiinfo juht: oskamatu väikeettevõtja on hädaks kõigile

Maksudest kõrvalehoidmisel on karmid tagajärjed. FOTO: www.flickr.com

Maksehäirete poolest torkavad Eestis silma just väikettevõtted. Creditinfo Eesti AS hinnangul ei peaks igatüht julgustama ettevõtjaks hakkama, kui seda ikkagi teha, tuleks pakkuda nõu ja mitte tasuta asju. 

Creditinfo Eesti AS värskest ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2017. aasta esimese poole seisuga on võlgu iga kaheksas väikeettevõte. Äriühingutest, mille keskmine töötajate arv on 10-49 inimest, on maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete osakaal vastavalt 12,3 ja 5,0 protsenti.

SKP kasv on olnud väga hea, kasv on ka ekspordis. «Loeme väga suuri positiivseid uudiseid, aga maksekäitumine ei pruugi sellega kaasa minna,» rääkis Creditinfo asedirektor Alar Jäger.

Hüppelise 35,6-protsendilise tõusu tegid maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Silma torkasid enim ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2-kordne maksehäirete summade kasv. Samas mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.

«Kui aitame väikeettevõtjaid ja ostame neile masina, ekspluateerivad nad seda, solgivad turgu ja mingit lisandväärtust juurde ei teki. Olen asjade suhtes väga kriitiline,» rääkis Jäger, kelle kinnitusel on hoopis parem idee toetada väikeettevõtlust mentorlusprogrammidega. 

Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5 protsenti ning moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus ja laondussektoris (65,5 protsenti) ning ehitussektoris (26,5 protsenti). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

«Kui üldisel taustal probleeme ei ole, on probleemiks ärimudel ja juht. Meil on umbes 1500 väikest ehitusettevõtet, kes ei saa juhtimisega hakkama. Igasugune riiklik programm, mis soodustab väikeettevõtlus, peaks tegelema haridusega. Asjade ostmisega saab inimene ise hakkama,» rääkis Jäger. «Ärge hakake ettevõtjaks, kui teil selleks haridust ei ole. Eestis on 200 000 ettevõtjat ja neid juurde vaja ei ole.»

«Selleks, et turul kohta  võita, ongi vaja riskida. Kui vigadest õpitakse, on kõik korras,» möönis ta samas.

Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7 protsenti ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3 protsendini ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta augusti seisuga vaid 11,1 protsenti, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12-15 protsendi piiridesse.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS krediidihinnangute, Ametliku Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 79618 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Ettevõtete maksekäitumise informatsiooni esitleb Creditinfo juba üheksandat aastat.

Tagasi üles
Back