/nginx/o/2011/04/21/563154t1h8946.jpg)
Eestis olid 2008. aasta andmetel vajaduspõhised vaid 0,4 protsenti sotsiaaltoetustest, mis on väikseim osatähtsus kogu Euroopa Liidus.
Eesti jagab sotsiaaltoetusi vajadusest sõltumata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madal on see protsent ka teistes Balti riikides. ELis keskmiselt olid vajaduspõhised 11 protsenti sotsiaaltoetustest. Suurim ehk 25 protsenti oli vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste osatähtsus Iirimaal, millele järgnesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Malta ja Hispaania, nähtub Eurostati andmetest.
«Eestis on peamiseks vajaduspõhiseks toetuseks toimetulekutoetus, mida on suurendatud, kaasa arvatud eelmisel aastal, kui eelarve oli väga pingeline,» andis sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja mõista, et praeguseks on vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste osatähtsus Eestis suurem kui 2008. aastal.
«Tegelikele vajadustele vastavad inimväärsed toetused on kirjas koalitsioonilepingus,» lisas Rahuoja. «Sellega seonduvad küsimused – millised toetused ja kellele, määramise alused, suurus jms on teemad, mille täpsema arutelu ajagraafik saab paika valitsuse tegevusprogrammis.»