Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Orkaan Harvey andis kütusehindadele hiiglasliku hüppe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tankimine
Tankimine Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Orkaan Harvey laastamistöö andis kütuste hindadele tohutu jõu ning lennutas hinnad enam kui kahe aasta kõrgeimale tasemele. Viimase kolme päevaga on bensiini maailmaturuhind kallinenud umbes 15 protsenti ning diislikütuse hind 6 protsenti, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht oma blogis.

Absoluutnumbrites on bensiini hinnale lisandunud kolme päevaga 85 dollarit tonnist ehk ca 7 senti liitrist. Diislikütus on kallinenud 31 dollarit tonnist ehk ca 3 senti liitrist.

Sellest suurema hinnakatastroofi põhjustas täpselt 12 aastat tagasi orkaan Katrina, mille tulemusel kerkis bensiini hind üleöö enam kui 100 dollarit tonnist. Sarnaselt Katrina orkaanile on ka seekordse hinnatõusu põhjuseks orkaan Harvey poolt põhjustatud kahjud USA naftatööstusele.

Nimelt on neljandik USA rafineerimistehastest rivist väljas, sealhulgas ka USA suurim rafineerimistehas Motiva, mis oma tootmismahuga 0,6 miljonit barrelit päevas moodustab 8,5 protsenti USA naftarafineerimise kogumahust. Suletud on ka mitmeid nafta lõpptoodete torujuhtmeid. Kannatada saanud rafineerimistehaste parandustööd võivad kesta paar nädalat ning enamgi. Samas on teadmata, millal parandustöödega üldse alustada saab.

Tähelepanuväärne on, et bensiini 15-protsendilise hinnaralli juures on toornaftahind tõusnud kõigest 1,6 protsenti, mis ei ole meeltmööda OPECile, kelle sooviks on olnud kokkulepitud naftakärbetega aidata toornaftahinnal kasvada. Soovitud eesmärk ei ole aga täitunud, sest Brenti toornafta barrelihind on täna 2 dollari ning WTI toornafta koguni 5 dollari võrra madalamal kui aasta alguses, mil rakendus OPECi naftatootmiskärbe.

Viimaste kuude USA statistikast paistab aga silma mitmed olulised muutused. Selges langustrendis on USA toornaftavarud, mis on kaasa arvatud märtsis saavutatud rekordtasemelt 535,5 miljonit barrelit langenud tänaseks 78 miljoni barreli võrra ehk 15 protsenti.

Hästi ei ole läinud ka USA kildanafta puurtornide taasavamisega, mille hoog rauges juulikuus kui aasta algusest arvestatud senine nelja nädala keskmine taasavatud puurtornide arv langes järsult 38 puurtornilt kõigest 10 taasavatud puurtornini juulis. Kogu augustikuu senine saldo on 7 puurtorniga aga sootuks miinuses.

Fundamentaalselt on täna surve naftatoodete lõpphindade tõusule. Arvestades, et orkaanist räsitud USA rafineerimistehaste parandustööd kestavad vähemalt septembri keskpaigani või isegi septembri lõpuni püsib ka surve bensiini ja diislikütuse hindade tõusule.

Tagasi üles