Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6764085t1hfb5e.jpg)
/nginx/o/2011/04/20/562633t1h73a8.jpg)
Vaevalt jõuab ajaleht kirjutada, et üha suurem osa inimesi peab sööma seda, mida rahakott lubab, kui saabub Evelin Ilves, üleni valges, ja kuulutab: armsad inimesed, ärge minge suurde poodi, seal on igas asjas suhkrut ja muud kummalist kräppi! Minge turule, ostke ökot ja mahedat, vabakanade mune ja lüpsisooja piima.
Halloo, Kadriorg, siin Maa! Kui inimesed peavad isegi just odavate hindadega üksteist üle trumbata püüdvates hiigelpoodides vaatama, mida parasjagu eriti soodsalt saab, ja nende kaupade hulgast oma valiku tegema, mille pagana eest nad seda suhkruvaba mahekaupa ostavad?
(Ei, ma ei siuna väiketootjaid ega talunikke, head vähehaaval tehtud asjad ongi kallid.) Või kust võtab laenu- ja liisingumakseid orjav inimene aja, et osta ühest poest saia, teisest piima ja lõpuks tapamajja värske hakkliha järele sõita?
Kahtlemata on õige kehutada inimesi rohkem mõtlema, mida ja kuidas nad söövad, aga rääkida sente lugevale inimesele, et osta paremat ja kallimat… Piinlik võiks olla.