USA sõjavägi tegi Eesti firmades eeltööd

Kaitseväe ja Ameerika Ühendriikide merejalaväe ühisõppus. Foto: Raigo Pajula

Möödunud nädalal väisasid Eestit USA sõjaväe logistikud, kes külastasid ligi kümmet firmat eesmärgiga leida kaupa, mida viimaste sõjajõud kasutada saaksid.

Sellest, et Ühendriikide Defence Logistic Agency (DLA) nimelise asutuse inimesed Eestisse tulevad, kirjutas Postimees tegelikult juba möödunud aasta septembris. Siis levisid kaitseringkondades jutud, et visiit saab kohe varsti teoks.

Nii aga ei läinud ning ameeriklased jõudsid Eestisse alles selle aasta 15. nädalal.

DLA visiidil oli üks põhjus kahe võimaliku eesmärgi nimel: kas leida ettevõtteid, kust oleks võimalik soetada kaupa operatiivpiirkondadesse, näiteks Afganistani või leida firmasid, kust osta kaupa juhuks, kui USA peaks Eesti pinnal mõne järjekordse õppuse korraldama.

Neljapäevase visiidi käigus külastati ligi kümmet firmat, mis ameeriklased mitmekümnest ettevõttest välja valisid. Külastatute seas oli joogitootjaid, juurviljakasvataja, leivafirma ning ehitusmaterjalidetootjad.

Kui möödunud aastal oli õhus lootus, et kiirelt tegutsevad jänkid hakkavad Eestisse jõudes kohe lepinguid sõlmima, siis tegelikkuses nii ei läinud.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul oli tegemist vaid tutvumisüritusega.

«Nad olid huvitatud veest ja veehankest. Pudeliveest,» rääkis ta.

Noobi sõnul on ameeriklastega koostöö võimalik kahes variandis: juhuslike Eesti sadamasse jõudvate sõjalaevade varustamine või mingit laadi püsivam koostöö.

Kui suurtest kogustest jutt, ei osanud Noop öelda, kuna seda ameeriklased ei täpsustanud.

«Kui juhuslike laevade varustamine, siis kogused ei ole väga suured, kui küsimuse all on püsiv koostöö, siis kindlasti rohkem,» ütles ta.

Senikauaks anti firmale aga kätte ankeedid, mis tuleb ära täita, edasi saata ning alles siis otsustavad logistikud, kas firmast midagi ostavad.

Laheotsa talu juhatuse liige Risto Villers sõnas, et ka nende juures käidi veendumas, kas ettevõte suudab sõduritele vajalikku mahtu pakkuda, kuid mingeid lepinguid ei sõlmitud.

«Eks nad tutvusid meiega. Aga neil ei olnud algavaid projekte, kus saaksime kaasas olla. Kui sellised projektid tekivad, siis vaatavad,» ütles ka E-Betoonelemendi turundusjuht Mart Arro.

Samas lisas ta, et firma tooteid on otstarbekas transportida tehasest 400-500 km kaugusele, mis tähendab, et Afganistani need ei läheks.

Seega jääb variant, et USA hankijad pöörduvad meie firmade poole uuesti, kui lähenemas on mingi ühisõppus Eesti kaitseväega.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõunik, endine brigaadikindral Alar Laneman märkis, et USAl on pärast sõjalise õppuse läbiviimist kombeks jätta kohalikule kogukonnale positiivne emotsioon, kuna õppused segavad tavalist elurütmi.

Näiteks 90ndate lõpus restaureeriti Paldiskis mõned ühiskondlikult kasutavad hooned.

Lisaks ehitatakse õppuse ajaks kontrollpunkte, tõkkeid jne – selle kõige tarbeks on samuti materjali tarvis, mida on mugav kohapealt osta.

Sama kinnitas ka sõjaõppusteks vajalikke simulaatoreid müüva United Armamentsi juhatuse liige, endine kaitseministeeriumi kantsler Lauri Allmann.

«Taolised külastused eelnevad järgnevatele projektidele,» sõnas ta.

Uurides USA saatkonnast, millised võivad olla nende armee tulevikuplaanid, tuleb vastuseks kultuuri- ja pressiaseatašee Billy O’Connori tagasihoidlik vastus, mille kohaselt pole DLA-l lähiajal plaanis siia tagasi tulla. Võimalikku koostööd Eesti firmadega O’Conner ei maini.

DLA külastatud firmad Eestis:

BLRT
Fazer
Saku Õlletehas
Laheotsa
Toftan
E-Betoonelement
A. Le Coq
Kunda Nordic Tsemenet
United Armaments