/nginx/o/2017/08/31/7049795t1hec9a.jpg)
65 kandidaadi seast Lux Expressi uueks juhiks valitud KredExi kunagine juht Andrus Treier pakatab tänasest uuele ametikohale asudes tööinnust. Ka annavad tema teadmised transpordisektorist alust arvata, et mitmekuise kandideerimisprotsessi tulemusena on Hugo Osula Mootor Grupi tütarettevõttele väärt juhi saanud.
-Juhtisite KredExit üle kümne aasta, kui otsustasite 2015. aasta kevadel omal soovil lahkuda. Mida olete vahepeal teinud?
Ma olin ühes teaduse-arenduse start-up’is, mis tegeleb uue meditsiinitehnoloogia väljatöötamisega. Sisuliselt sellega, mida laborites tehakse – DNA testid. Eesmärk on panna need sellisesse seadmesse, mida saab apteegist osta, ja sellele ollakse üsna lähedal.
-Milline oli teie täpne roll seal?
Ma vastutasin investorsuhete eest – pangalaenud, investorid ja selline pool. Olin n-ö teisel pool lauda sellest, kus ma enne seda töötasin.
-Kuidas jõudsite Lux Expressi?
Kuulutuse kaudu, [toimus] avalik konkurss. Tundus nii põnev ettevõte, et paari tunni jooksul olid mul kõik asjad siia ära saadetud, kuigi protsess oli tõesti põhjalik ja mitu kuud läks aega, kuni otsuseni jõuti. Usun, et tehti õige otsus. (Naerab.)
Eks ma näen oma rolli pigem tegevjuhina, kui puhtalt finantside eest vastutajana. See oli ka põhjus, miks kaalukauss siiapoole kaldus.
-Mida saaksite KredExi juhtimiskogemusest Lux Expressi üle tuua?
Ma ise usun, et KredEx oli ja on endiselt päris tugeva meeskonnaga organisatsioon, kus pigem on suhtumine, et «teeme ära», mitte et «miks meie seda tegema peame?». See imponeeris mulle ka Luxi puhul. Järjest enam tundub, et just nii see ongi – inimesed ei tööta siin mitte töö ja palga pärast, vaid ikkagi on midagi veel, mis neid motiveerib.
Kui mõelda organisatsiooni juhtimisele tervikuna, siis on inimeste juhtimine suhteliselt sarnane, sõltumata sellest, millise organisatsiooniga on tegemist. Mis konkurentsi puudutab, siis pidi ka KredExi puhul koostöö pankadega olema selline, et pangad tahtsid seda koostööd teha. Ka selline turu ja klientide jälgimine ning nendest lähtumine on üsna sarnased.
-Mis tundub siin ettevõttes seni väga hästi tehtud olevat?
Mulle imponeeris see, et siin on üks arusaadava Eesti omanikuga ettevõte, omanikuks on reaalne inimene ning ettevõttel on ka rahvusvaheline ambitsioon.
Teisena sümpatiseeris mulle, et ettevõtte tuntus klientide seas on väga hea ja nii palju, kui ma aru olen saanud, siis hinnatakse seda, mida Lux Express teeb. Kliendid on lojaalsed ja arvavad, et need teenused päriselt ongi head.
See on tegelikult väga kõva saavutus ja selle eest müts maha. N-ö revolutsioon bussiliikluses on ju kui mitte Lux Expressi veetud, siis vähemalt on ettevõttel seejuures olnud väga oluline roll.
-Aga kus teile tundub, et praegu veel arenguruumi on?
Arenguruumi selles mõttes on alati, et turg muutub, tulevad mingid uued tehnilised lahendused, klientide ootused muutuvad. Ma ise loodan, et tulles n-ö väljast on ehk natuke värskem pilk kui juba kümme aastat ettevõttes töötanud inimesel.
Ilmselgelt üritame tugevdada ja hoida seda, mis on tugev, ning selle peale ehitada kõiki uusi asju. Olgu need siis uued teenused, uued nüansid kuni geograafilises plaanis laienemiseni välja. Eks eesmärk on ikkagi ettevõtte väärtust hoida ja kasvatada.
-Kui palju te ise bussiga sõidate?
Mitte väga palju, aga Lux Expressiga olen sõitnud ka enne siia tööle kandideerimist. Ükskord sai oma seltskonnaga lounge’is Riiga sõidetud. Seal sai vajalikke teemasid arutatud, meile saadetud ja tööasju teha. Seega ma tean, et see tõesti on mugav.
-Mainisite geograafilist laienemist. Siiamaani on Lux Expressi piir olnud läänesuunaline laienemine Poola. Kas on plaanis ka kaugemaid bussiliine rahvusvahelisel tasandil avada?
Selge on see, et Eesti turg on meil kõige arenenum ja siin on meil kõige tugevam jalajälg, aga ka teistel turgudel jälgime, mis toimub. Kui meile tundub, et saame seal pakkuda lisaväärtust – mida kliendid ka hindavad –, siis oleme sellele avatud. Samas on veel vara öelda, et kas see on üks või teine suund.
-Kas ühel hetkel võiks Lux Expressiga saada ka Eestist Saksamaale?
Võiks saada, aga eks mingil hetkel tuleb ka mugavuse küsimus. Ma arvan, et kui üks bussisõit läheb pikemaks kui 500–600 kilomeetrit, siis on lennuk juba oluliselt mugavam. Siis tekib ka ajavõit.
Ma ei usu, et hakkame Tallinnast just Milanosse sõitma, aga miks mitte midagi sellist, nagu on Vilniuse-Varssavi ots või siis Riia-Minski ots – sellised 300-, 400-, 500-kilomeetrised vahemaad.
-Kevadel ütles nüüdseks ametist lahkunud Lux Expressi juht Hannes Saarpuu, et viimase asjana tahab ta Lux Expressi Venemaa siseliinidele viia. Suve keskel saime teada, et asi on edasi lükkunud. Mis seisus see idee praegu on?
Selles seisus ongi. Selge on see, et Vene turul on oma eripärad – eriti siseliinide bussiturul. Kui see osutub mõistlikuks, siis võib-olla saab seal midagi teha, aga oleme otsustanud, et hetkel me seal liine ei ava.
Küll aga jätkame rahvusvaheliste liinidega Venemaale sõitmist – nagu Helsingi-Peterburi või Tallinna-Peterburi liinid, mis väga hästi toimivad.
-Tulles riigisiseste liinid juurde, siis kas Eesti tasandil on mingeid olulisi muudatusi plaanis? Kas on liine, mida Lux Express tahaks veel endale võita?
Lux Express on selles suhtes olnud päris edukas. (Muigab.) Kaugliine ja selliseid suuremaid punkte ühendame me ju päris hästi. Võtame kas või Tartu 23 väljumist päevas. Palju tihedamaks minna on juba keeruline, kuigi vahel on olnud ka lisabusse.
Mis aga puudutab transpordiäri ja eriti reisijatransporti, siis tuleb reageerida vajadusele, mis parasjagu tekib. Kui kusagil on turunõudlus olemas, siis reageerime sellele. See on dünaamiline protsess, mis toimub iga päev.
-Kuidas hindate maanteeameti tegevust bussituru regulaatorina?
Linnadevahelises liikluses – ja mitte ainult Eestis, vaid laiemalt – suurt vajadust regulatsiooniks pigem ei ole. Mida vabamalt seal turul tegutseda saab, seda parem. Kindlasti on teine pool – maakonnasisesed liinid –, mida tuleb koordineerida ja mis ei ole ise tasuvad, seal on kindlasti riigil oma roll.
Kui vaatame kas või naabreid Lätis, siis seal ei ole nad veel päriselt otsustanud, kas reguleerida tulevikus tugevalt või natuke vähem. Sellest tegelikult sõltuvad ju otsused, kas hakata sinna bussiparki rajama või mitte.
Ma olen aru saanud, et Eesti mudel on päris mõistlik – selline suhteliselt liberaalne.
-Bussiliiklust võrreldakse sageli rongiliiklusega. Kuidas teile tundub, kas see võrdlus on üldse kohane?
Küsimus on selles, kui palju on vaja raudteed doteerida, et see oleks bussiliiklusega võrreldav. Igal juhul on raudtee kallis. Kui tahta seal saavutada bussidega võrreldavat kvaliteeti, siis see on väga kallis. Ma usun, et riigi jaoks on oluliselt mõttekam kulutada need kümned või sajad miljonid kuskil mujal, mitte lihtsalt selleks, et rongiliiklus oleks olemas.
Kuna Euroopas on inimeste tihedus suurem ja ka vahemaad on suuremad, siis seal täidab rongiliiklus oma rolli – ongi mõistlik koormust teede pealt alla tuua. Eestis seda ei saavuta. Pigem tuleks tegutseda selle nimel, et suunata inimesi autode asemel ühistransporti, aga kas selleks just raudtee [peab olema], selles mina küll kahtlen. Sinna suuri investeeringuid teha ei ole mõistlik [raha]paigutus.
-Üks on busside-rongide konkurents, aga siin tuli hiljuti suure hooga Eesti turule Superbus, mis läks sama suure hooga ära ka. Mis sai teie hinnangul Superbusile Eesti turul saatuslikuks?
Ma usun, et lõpuks ikkagi alahinnati klienti. Eesti kliendi jaoks on kvaliteet oluline ja euro või paar juurde maksta, et sul oleks bussis hea olla – seda tegelikult hinnatakse. Kui mõni konkurent tuleb, siis ta peab midagi paremini tegema.
-Superbusiga samal ajal andis ka üks Šveitsi odavbussifirma teada, et tahab Eestisse laieneda, aga loobus sellest plaanist. Kui atraktiivne turg on Eesti Lääne-Euroopa odavbussifirmadele?
Ajalugu on näidanud, et Eesti turg on atraktiivne siis, kui turul üleüldiselt väga hästi läheb. Muidu on aga Eesti väga väike turg ja kui ajad lähevad keeruliseks, siis tuleb arvestada, et esimene, kus tegevust koomale tõmmatakse, on Eesti, Baltikum ja teised sellised väikesed riigid.
Bussiturul kehtib sama. Peame jälgima seda, mis toimub, aga ma ei ole selle pärast liiga palju mures.
-Mis tagab teie hinnangul ühe ettevõtte elujõulisuse konkurentsitihedal turul?
Usun, et kui tunda klienti ja turgu – mis Luxis on väga kõrgel tasemel –, siis konkurents ja muu selline on juba teine küsimus.
Minu jaoks on oluline, kuidas saavutada dünaamilisust. Suured organisatsioonid kipuvad lukku minema – «me oleme alati nii teinud», «ilmselt kõik need 100 inimest teevad nii ja mõtlevad samamoodi».
Kui turg muutub, tuleb mõni uus olukord või lahendus, mida oleks huvitav katsetada – siis peaks olema valmisolek seda proovida.
Suurema visioonina kindlasti ka see, et kui meil on väga suur kliendibaas, siis kuidas seda sõnumit laiemalt levitada – näiteks et ka äriinimestele on ühistransport väga mugav ja lahe alternatiiv.
-Oleme palju rääkinud ettevõttekeskselt, aga teie olete uus inimene uuel kohal. Millised on teie isiklikud ootused sellele töökohale?
Et ikka põnevaid arenguid jätkuks! Kui finantsmaailmas, KredExis oli 300–400 ettevõtet, mille projekte aastas läbi vaadati, siis olid ikkagi nagu tagaistmel ja pakkusid teenust, mis justkui on üks osa mingist suuremast süsteemist.
Transport on nagu söömine, mida inimesed ikka vajavad. Sellist elulähedast hinnatavat väärtust kellelegi pakkuda ja teha seda hästi – see motiveerib ka iseennast.
-Kas te ei karda, et nüüd n-ö esiistmele saanuna läheb tempo liiga kiireks?
Ei usu. Kuigi pealtnäha on paljud asjad kiiremaks läinud, toimib suur osa maailmast ikka sama kiiresti kui võib-olla sada aastat tagasi. Kui asju õigesti teha, siis ei pea üleliia kiirustama. See ei tähenda samas, et midagi ei toimu. Kuigi mulle endale meeldib pingeline tegevus rohkem.
INFOKAST: Andrus Treier (CV)
Allikad: Lux Express / Postimees
1 küsimus
Miks otsustasite just Andrus Treieri kasuks?
Hugo Osula, Lux Expressi emaettevõtte Mootor Grupi omanik
Minu huvi on, et ettevõttel läheks võimalikult hästi. Need valikud, mis meil olid, suunasid meid selleni, et Andrus Treier on kõige sobivam kandidaat.
Meil oli finaalis neli kandidaati. Eks me peame mõtlema ka sellele, mis väljakutsed lähiaastatel ees ootavad ja millisele juhinatuurile need kõige paremini sobivad. Me arvasime, et antud väljakutsed sobivad ilmselt kõige paremini Andrusele.
Tänapäeva ettevõtlus on kompleksne ja suurettevõtet juhtida on ka keeruline. Sul peab olema väga hea taju – keskkonnataju, inimeste taju. Mitte ainult nägema seda, kuidas äri läheb – see on muidugi elementaarne –, aga ettevõtlus on ikkagi inimestevahelised suhted ja koostöö inimestega. Me usume, et Andrusel on piisavalt empaatiat ja oskust edu saavutada.
Kui meil oleksid muud väljakutsed, siis võib-olla oleks mõni teine kandidaat sobinud. Küll meie reisijad paari-kolme aasta pärast näevad, mis need väljakutsed on.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)