/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/06/09/5492349t1h376a.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on hoolimata heast majanduskasvust ja palkade kiirest tõusust tarbimiskäitumine võrdlemisi tagasihoidlik.
RM: hoolimata sissetulekute kasvust tarbijad kulutama ei kipu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse nominaalkasvule (10 protsenti). Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist,» ütles Aben pressiteates.
«Paljudes jõukamates ELi riikides on töötajate reaalsissetulekute kasv olnud viimastel aastatel pigem tagasihoidlik. Palgatulu kiire kasvuga käsikäes on aga ettevõtete kasumid vähenenud, kuid see trend tundub olevat pöördunud aasta algusest alates,» nentis Aben, lisades, et kasumite kasv aeglustus teises kvartalis küll 19 protsendini (esimeses kvartalis kasvasid kasumid 26 protsenti), kuid sissetulekute tasakaal palga- ja kapitalitulu vahel paranes.
Tarbijate käitumine on analüütiku sõnul olnud viimastel aastatel kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. «Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga 6 protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid 2 protsenti,» ütles Aben.
«Elanike ajaloolises võrdluses väga säästlik tarbimiskäitumine on ilmselt sügava majanduskriisi pärand, mis on visa taanduma. Samas kiire sissetulekute kasvu ja laiemalt ebakindlate majandusolude taustal on see käitumine ratsionaalne.».