Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti toetab Alexelat Paldiski LNG terminali vaidluses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stoppkaader Alexela LNG terminali tutvustavast videost.
Stoppkaader Alexela LNG terminali tutvustavast videost. Foto: baltigaas.eu

Valitsus otsustas toetada Alexelat viimase vaidluses Euroopa Komisjoniga Paldiski veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise toetamata jätmise osas, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul ei taga Klaipėda terminal Eestile alternatiivse gaasitarne varustuskindlust.

Valitsus otsustas astuda menetlusse kohtuasjas, mille raames Alexela tütarfirma Balti Gaas hageb Euroopa Komisjoni seoses innovatsiooni ja võrkude rakendusameti (INEA) käesoleva aasta veebruari otsusega mitte toetada 344 miljoni euroga ehk 39 protsendiga kogumaksumusest Paldiski LNG terminali projekti. Alexela tahab otsuse tühistamist ja raha eraldamist.

Eesti ei nõustu INEA ja Komisjoni hinnanguga, et Klaipėda LNG terminal on võrdväärne alternatiiv nii pikaajalise gaasi varustuskindluse kui ka tarneallikate mitmekesistamise mõttes regiooni püsivalt rajatavale LNG terminalile. Seetõttu astub Eesti menetlusse, toetamaks Alexela seisukohta, et olemasolev Klaipėda LNG terminal ei taga pikas perspektiivis regiooni varustuskindlust ega gaasitarne mitmekesisust.

Klaipėda LNG terminal, mis on Gazpromi gaasile ainus regionaalne alternatiiv, on ehitatud ajutise lahendusena Leedu energiasüsteemi muutusi silmas pidades. 2014. aasta lõpus käiku lastud ujuvterminal ehitati, et saada parem positsioon Gazpromi torugaasi hinna läbirääkimistel. Terminal ei ole paikne ning seda kasutatakse aastani 2024 kehtiva kasutuslepingu alusel.

Terminali ülalpidamine on suuresti Leedu gaasitarbijate õlul, mistõttu on Leedu otsimas alternatiivseid rahastusallikaid terminali kulude katmiseks. Ei ole teada, milline on Klaipėda LNG ujuvterminali tulevik pärast kasutuslepingu lõppu. Seega ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul regioonil garantiid, et ka pärast 2024. aastat on Baltimaades alternatiiv Gazprom torugaasile olemas.

Alexela esitas 2015. aasta oktoobris EL-ile taotluse, mille kogumaht on 344 miljonit eurot. Ligi 10 miljonit oli projekti arenduseks Alexela poolt sellel ajal juba investeeritud. Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007.

Praeguseks on lõppenud ka Paldiski LNG terminali ehitusprojekti ettevalmistused – sealhulgas on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine, saadud vee erikasutusluba ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise "võtmed kätte" ehitushanke läbiviimiseks.

Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, koos võimalusega tulevikus seda vajadusel laiendada 320 000 kuupmeetrini, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.

Lõplik investeerimisotsus Paldiski LNG terminali ehituse alustamiseks on ootel kuni lõppevad konsultatsioonid Balti riikide peaministrite ning Alexela ja Klaipedos Nafta vahel regionaalse imporditerminali Euroopa Liidu kaasrahastuse osas.

Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.

Alexela Group OÜ on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted Alexela Groupi kui katusorganisatsiooni ühtsesse struktuuri.

Alexela Group tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Grupis töötab üle 1000 inimese.

Tagasi üles