/nginx/o/2011/04/21/562754t1hc603.jpg)
Eelarvevolinik Janusz Lewandowski eemaldas eile katte euroliidu tulevaks aastaks plaanitud kulutustelt, mida tuleks 132,7 miljardi euro jagu ehk 4,9 protsenti enam kui tänavu – tõmmates endale otsekohe brittide ja teiste põhjamaalaste kriitikatule.
Kasinad riigid vihased ELi eelarvekava peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikud süüdistavad Brüsselit kontinendil käimasoleva kasinuspoliitika eiramises.
Lewandowski ütles plaani kaitseks, et kavandatud kulutused on vajalikud käeoleva seitsmeaastase eelarvetsükli raames lubatud projektide rahastamiseks.
«Kasinusele vaatamata tuleb meil ka kasvada,» ütles Lewandowski.
Mõned ELi netorahastajad, eriti Suurbritannia, astusid plaanile aga jõuliselt vastu. Peaminister David Cameron on asetanud ELi eelarve vaoshoidmise oma Euroopa-poliitikas kesksele kohale.
Briti valitsuse pressiesindaja sõnutsi «ei ole ettepanek vastuvõetav». Cameroni meeskonnast öeldi, et nad kavatsevad sellisele «kauplemisele» vastu seista.
Briti diplomaadid ei kavatse korraldada avalikku lausrünnakut, vaid üritavad Pariisi ja Berliini «kampa saada».
Detsembris veenis Cameron oma viit ametivenda, Prantsuse presidenti ja Saksa kantslerit nende hulgas, kirjutama alla kirjale, milles kutsus Euroopa Komisjoni – ELi täidesaatvat ja kaugelt suurimat asutust – kärpima ELi kulutusi kuni aastani 2013, mil lõpeb praegune eelarvetsükkel.
Samas pole ka Briti ametnikud oma nõudmistes väga konkreetsed olnud. Mullu pidi peaminister teatud mõttes kaotust tunnistama, olles nõudnud 2011. aasta eelarve «külmutamist või kärpimist»: eelarve kasvas 2,9 protsenti.
Cameroni hoiak peegeldab osaliselt ka kohmakat kodumaist poliitilist olukorda. Liberaaldemokraatidest koalitsioonikaaslased on ELi poolt, omaenda tooride hulgas on aga häälekas ja mõjuvõimas tiib, mis nõuab distantsi hoidmist Brüsseliga.
Parteisisene mäss võiks koalitsiooni uppi ajada.
Briti euroskeptikud olid varmad eelarveettepanekule kallale kargama. Parlamendiliige Douglas Carswell ütles, et kava on «šokeeriv ja vastuvõetamatu» ning peegeldab otsusetegijate «irdumist» keskmisest valijast.
«Taas võime näha, kuidas ministrid ja euroülikud salanõu peavad, et meilt raha välja meelitada,» ütles Carswell.
Lewandowski tunnistas, et ees ootab raevukas debatt, kuid juhtis tähelepanu sellele, et enamik liikmesriike – Suurbritannia kaasa arvatud – suurendavad kasinusele vaatamata tuleva aasta eelarveid, mistõttu sarnane käik ELi poolt oleks õiglane.
«Omad tulistavad mitmest pealinnast,» möönis ta. «Briti eelarve kasvab tänavu. Kas see on kasinus?»
Ta lisas, et kärbete huvides on komisjon külmutanud administratiivsed kulutused ja töölevärbamised.
Cameron leiab endale ka liitlasi. Eriti näiteks Hollandist, mis on olnud üks ELi kulutuste jõulisemaid kriitikuid. Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager lubas võidelda «oluliselt väiksema» eelarve nimel.
«Need ettepanekud on proportsioonist väljas,» ütles de Jager. «Kuidas me seletame oma kodanikele, kes parasjagu püksirihma pingutavad, et Euroopa eelarve kasvab aga edasi?»
ELi eelarve pärast kakeldakse küll igal aastal, kuid seekord tundub lahing tulevat ägedam – sest tuleva aasta eelarve plaanimine läheb «sujuvalt» üle järgmise seitsmeaastase raamistiku aruteluks, mille komisjon juunis välja käib.
Mitmed riigid, nende hulgas Suurbritannia ja ta põhjamaalastest liitlased Rootsi ja Holland kavatsevad kasutada 2013-2020 eelarvet kui võimalust ELi kulutused täielikult ümber korraldada – pidades eriliselt silmas ühist põllumajanduspoliitikat, mis kujutab endast vastuolulist subsiidiumite süsteemi.
Copyright The Financial Times Limited 2011.