/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/09/30/4542995t1hcb00.jpg)
Riigikogu liige Tiina Kangro (IRL) küsib pärast uue nelja ministeeriumi ühishoone külastamist, kuidas on võimalik arenenud riigi linnaruumi ehitada selline avalik hoone, mis eirab täielikult puudega inimeste vajadusi.
Tiina Kangro kritiseerib superministeeriumi: kuidas selline asi üldse võimalik on? (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väisasin minagi täna üht ministrit külastades superministeeriumi ja ausalt öeldes – hõõrun siiamaani silmi ja näpistan kõrvu, et kas see ikka oli ilmsi (või unes), mida ma nägin!» kirjutas Tiina Kangro sotsiaalmeedias.
Talle jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik aastal 2017 ehitada avalik hoone, mis eirab täielikult ligipääsetavuse põhimõtteid. Ta toob rea näiteid.
«Tuhande töökohaga hoone, kus puudega inimene peab otsima kätepesuks või muuks hädavajalikuks invakempsu, sest igal korrusel seda polegi! Kus kehva nägemisega inimene jookseb mürinal iseavanevatesse või ka mitteavanevatesse klaaspaneelidesse, mida kohati on kolmes või neljas kihis. Kus töökohtade asemel on madal puhkemööbel, mida liikumispuudega inimene kasutada ei saa. Kus kööginurkades ei ulata ratastoolis istuja endale ise tassi võtma, rääkimata selle pesemisest. Kus avatud kontoripinnal on telefonikõnede pidamiseks küll kaunid boksid, aga need on püstiseismiseks ja sinna pääseb vaid üles astudes,» loetleb Kangro maja puudusi.
Ta küsib, kuidas saab selline asi üldse juhtuda, kui meil on ehitusseadustikus vastavad punktid, kui meil on töövõimereform ja riiklik plaan aastaks 2020 vähemalt 1000 erivajadusega inimese palkamiseks avalikku teenistusse.
«Ja see on maja, kuhu kolis ka majandusministeerium (ehistusteemad), sotsiaalministeerium, koos viimasega ilmselt ka tööinspektsioon (?), kes võiks asja vastu huvi tunda. Hoopis suurem küsimus on, et kuidas siis ikkagi jälle nii läks. SKAIS2 oli liiga keeruline, aga mis selle majaga siis keerulist oli? Äkki seekord teeks siiski vastutajad kindlaks?» kirjutas Kangro.
Suur-Ameerika 1 asuvas klaasist tornhoones on 14 korrust ja kogu maja on viie ministeeriumi vahel ära jaotatud: ühes tornis on koos justiits- ja rahandusministeerium, teises sotsiaal-, haridus- ja majandusministeerium.