/nginx/o/2017/08/30/7044011t1he8b0.jpg)
Savisaare ja Sõõrumaa valimisliidu lubatav tasuta prügivedu toob jäätmete hulga hoogsa kasvu ja keskkonnakahju, leiab aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude, kes kandideerib Tallinna Kesklinnas EKRE nimekirjas.
Järgneb Argo Luude kommentaar:
Üheks lubaduseks, mis käesolevate valimiste ajal lauale on pandud, on tasuta prügivedu. See peaks lubajate arvates kõlama väga ahvatlevalt, kuigi kui vaadata keskmise pere kommunaalkulude arvet, siis on tasu prügiveo eest seal marginaalne. Palju suurema kingituse võiks teha lubades näiteks tasuta elektrit või sooja või kasvõi vett ja kanalisatsiooni, siis ehk oleks võitu ka rahakotis märgata. Jättes kõrvale majandusteoreetilised arutlused, miks tasuta teenused on tegelikult majandusele ja seeläbi ka ühiskonnale kahjulikud ning viivad varem või hiljem ühiskonna vaesumise teele, tuleme aga tagasi tasuta prügiveo juurde.
Jäätmed on käinud inimesega kaasas tema eksistentsi algusest saadik. See, mida ja kuidas jäätmetega tehakse, näitab ühiskonna arengutaset. Ka tänapäeval on maailmas küllaldaselt riike, kus prügivedu ei maksa sisuliselt midagi. Esimesena tuleb silmade ette kohe India, kus keskmine prügist lahti saamise viis on selle lihtsalt rongiaknast välja viskamine või kui rongi pole käepärast, siis sobib ka niisama tänavale visata. Teises otsas on riigid nagu Šveits või Norra või Austraalia, kus prügist vabanemine maksab isegi meie mõistes väga palju, kuid sellele vaatamata on riigid ilusad ja puhtad ning veelgi enam – prügi ei suunata seal lihtsalt mitte prügilasse või põletamisele, vaid kasutatakse maksimaalselt uute materjalide loomisel. Kas pole imelik paradoks – seal, kus prügivedu on tasuta või imeodav, vedeleb see kõikjal laiali ja seal, kus väga kallis, on prügi taaskasutatud?
Mida siis tasuta prügivedu kaasa toob? Esiteks on see suur löök keskkonnale. Kuidas me ka ei tahaks, aga inimesed on majanduslikult käituvad subjektid. Kui puudub majanduslik motivatsioon, siis jõutakse kiiresti raiskamiseni. Kui prügivedu ei maksa midagi, siis liiguvad kergekäeliselt prügikasti ka kõik sellised asjad, mis tegelikult prügi polegi. Ma ei räägi siin majapidamise koristamisel tekkivast mullast, liivast ja muudest pühkmetest või hea saagi aastal õuntest või muudest aiasaadustest, aga kui vedu on tasuta, siis jõuavad konteinerisse ka riided, jalanõud, elektroonika, raamatud, isegi mööbel ja muu säärane, mida oleks saanud taaskasutada. Nüüd rändab see ressurss aga hävitamisele. Näiliselt ilus asi toob kaasa ammenduvate loodusressursside raiskamise ja suunab inimesi eemale rohelisest mõtteviisist. Eestis on olnud omavalitsusi, kes on pakkunud oma kodanikele tasuta prügivedu, olgu selleks siis Prangli saar või Kaarma vald Saaremaal. Need omavalitsused lõpetasid tasuta prügiveo pakkumise põhjusel, et jäätmete kogused muudkui kasvasid ja kasvasid, omavalitsuse kulud muudkui kasvasid ja kasvasid, aga mis ei kasvanud, oli jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine.
Milline peaks siis olema hea jäätmete kogumise süsteem? Siin pole Eestil tarvis jalgratast leiutada, vaid tasuks piiluda riikide poole, kus on saavutatud kõrge jäätmete taaskasutuse tase. Mida nad siis on teinud, et selleni jõuda? Esmalt tuleb aru saada, et jäätmeid on võimalik taaskasutada, kui tegu on võimalikult samaliigiliste jäätmetega. Ehk kui koguda eraldi kokku plast- ja biojäätmed, siis on mõlemaid võimalik kasutada uute materjalide loomiseks, kui need kaks aga kokku panna, siis pole kummagi materjaliga teha suurt muud kui matta prügilasse või proovida ära põletada. Seega on hästi oluline jäämete sorteerimine tekkekohal ehk näiteks kodus. Selleks, et majapidamine pühenduks jäätmete sorteerimisele, on tarvis kahte tegurit – majanduslikku motivatsiooni ja mugavust. Majanduslik motivatsioon tähendab, et majapidamisel peab jäätmete sorteerimine olema oluliselt soodsam kui nende sorteerimata jätmine ja mugavus tähendab, et sorteeritud jäätmetest peab olema mugav vabaneda.
Seega, selle asemel, et lubada tasuta prügivedu, on keskkonnale ressursi säästmise aspektist lähtuvalt palju parem selline korraldus, kus sorteerimata jäätmete vedu maksab väga palju ja sorteeritud jäätmete vedu maksab väga vähe või on suisa tasuta. Sorteerimata jäätmete äraveo kõrge hinna arvelt kaetaks sorteeritud jäätmete kogumisvõrgu arendamist, et saavutada teine vajalik tegur ehk sorteeritud jäätmetest vabanemise mugavus.
Loomulikult ei kõla jutt millegi kõrgest hinnast väga apetiitsena, kuid kui tulemuseks on kümned tuhanded hektarid maha raiumata metsa, üleskaevamata maaki, välja puurimata naftat jne ning tagatipuks veel puhtad linnad ja metsaalused, siis on asi seda väärt.
Seetõttu kutsun kõiki roheliselt mõtlevaid inimesi mitte laskma ennast hullutada värvilistest loosungitest ja mesimagusast «pakume sulle tasuta» jutust ning saama aru, et mingi «tasuta» asja maksab alati kusagil ja keegi kinni. Tasuta prügiveo kinnimaksjaks oleks suures osas meie Eestimaa loodus, seesama keskkond, milles me ise elame.