/nginx/o/2017/08/29/7041669t1h97fd.jpg)
Kuigi Elektrilevi andis juba märtsi lõpus teada oma uuest aastast kehtima hakkavast hinnakirjast, on hiljutised tarbijatele saadetud teavitused tekitanud pahameelelaine kõige väiksema elektritarbimisega klientides, kes peavad 1. jaanuarist 2018 hakkama vähemalt 1,5-eurost kuutasu lisaks maksma. Konkurentsiameti sõnul siin vastuolu regulatsioonidega ei ole ning sarnast praktikat kasutavad juba ka Eesti lähinaabrid.
«Teie tarbimiskohas [tarbimiskoha aadress] kehtib praegu võrgupakett «Võrk 1» ning elektritarbimine oli seal 2016. aastal alla 250 kWh. Selgitame, et 1. jaanuarist 2018 lisandub arvele kuutasu summas 1,50 eurot (käibemaksuga), kui tarbimine 2017. aastal on alla 250 kWh,» seisis Elektrilevi teates, mille sai hiljuti üks väiksema elektritarbimisega klient.
Lisatasu küsimist põhjendab Elektrilevi sellega, et ettevõte hooldab ja uuendab elektrivõrku kõikides tarbimiskohtades, sõltumata sellest kas tarbimine on või puudub. «Kuutasu rakendamise eesmärk on, et kõik võrguühenduse kasutajad panustavad elektrivõrgu ülalhoidmisesse. Seetõttu soovime kaasata kliente, et välja selgitada, kas võrguühendust on vaja või mitte,» märgib ettevõte tarbijatele saadetud teavituses.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/29/7041661t1hf776.jpg)
Hiljuti tarbijatele saadetud kiri tekitas pahameelelaine, mis pani mitmeid inimesi ka Postimehe poole pöörduma. «Tekib küsimus, miks tahetakse väikeseid tarbijaid nöörida, kohelda ebavõrdselt suuremate tarbijatega ja lisamaksustada kuutasu näol? Paratamatult jääb mulje nagu Elektrilevi soovib tobeda põhjendusega lihtsalt oma tulusid kasvatada,» nentis üks Postimehe poole pöördunud, kuid anonüümseks jääda soovinud tarbija.
Sama hea, kui poed hakkaks lisatasu küsima
Tema sõnul on olukord võrreldav sellega, kui inimene käib tihti kodulähedases poes, aga ei kuluta seal väga palju. «Ühel päeval toidupood teatab, et väiketarbijad ei tohi kauplusesse siseneda või peavad hakkama tasuma 40 eurot aastas. Ka te jääksite sellise toidupoe kliendiks? Elektrilevi seda muidugi kartma ei pea, kuna monopoolne seisund garanteerib kliendid,» nentis ta.
Elektrilevi enda andmetel puudutab muudatus ligikaudu 68 000 elektritarbijat, kellele ka otseteavitus sai hiljuti välja saadetud. Võrguettevõtte klienditeeninduse osakonna juhataja Ainer Tiitsoni sõnul hakkavad 1,5-eurost kuutasu uuest aastast juurde maksma selle aasta lõpuks alla 250 kWh elektritarbinud korteriomanikud. Vähese tarbimisega eramutes võib aga lisatasu sõltuvalt peakaitsme suurusest jääda vahemikku kaks kuni viis eurot kuus.
«250kWh puhul on tegemist elektritarbimise mahuga, mille juures ei kasutata tarbimiskohta pideva elukohana. Neis kohtades on kliendi panus täna võrguühenduse hoidmiseks, kas puudunud või olnud väga väike ning see mõjutab teiste klientide makstavat võrgutasu. Eesmärk on see, et saaksime võimalikult palju klientide tegelikele vajadustele vastava võrgu,» rääkis Tiitson.
Vaja katet 16-miljonilisele investeeringule
Ta lisas, et Elektrilevil on üle 1100 km liine ja üle 300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud ja mille uuendamiseks tuleks investeerida lähitulevikus ligikaudu 16 miljonit eurot. Kokku on Elektrilevil tänase seisuga tarbimiskohti, kus aastatarbimine jääb alla 250kWh, ligikaudu 68 000.
«Võrguteenus oma olemuselt on valmisoleku tagamine ja selle kulud ei sõltu väga palju sellest, kas klient tegelikkuses elektrit tarbib või ei. Seega nii-öelda valmisolekutasu on õiglane ja kaasab iga kliendi läbi mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust tal on vaja. Eesmärk lühidalt on võimalikult optimaalne võrk ja mõistlik hind kõikidele klientidele tervikuna,» selgitas võrguettevõtte klienditeeninduse osakonna juht.
Tiitsoni sõnul soovitab Elektrilevi klientidel tarbida võrguteenust sellisena, nagu see neile vajalik on. «On kohti, kus aastakümnete tagusest ajast on jäänud praeguseks ebavajalikult suured peakaitsmed ja nende vähendamine aitab langetada ka püsitasu. Seega tasub üle vaadata ka oma peakaitsme suurus, mille osas aitab kalkulaator Elektrilevi kodulehel,» lausus ta.
Kuivõrd elektrituru hinnakujundust reguleerib Eestis konkurentsiamet - kes on Elektrilevi uuele hinnakirjale juba varakevadel heakskiidu andnud -, siis erinevalt tarbijatest, kelle jaoks tundub uuest aastat kehtima hakkav lisatasu trahvina, ameti jaoks selles midagi ebaõiglast ei ole.
Konkurentsiamet lubab lisatasu küsida
«Kindlasti ei ole siin tegemist nö trahvimisega, vaid iga võrgu kasutaja tasub muuhulgas ka võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest - nii nagu ka elektrituruseaduses kirjeldatud on,» märkis konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits.
Tema sõnul on elektrituruseaduse kohaselt võrguettevõtjal õigus võtta tasu osutatud võrguteenuse eest, milleks on muuhulgas võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ning võrgus elektrienergia edastamine liitumispunktini või alates liitumispunktist.
Uulits selgitas, et kuna võrgu käimas hoidmine, sealhulgas hooldamine, liinide ja alajaamade rekonstrueerimine, uute liinide rajamine jne, on kulukas, siis on oluline, et kõik võrguühenduse kasutajad tasuksid võrgu käitamisega seonduvaid põhjendatud kulusid.
«See on vajalik teenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seega peaksid kulude kandmisest osa võtma ka need tarbijad, kellele võimaldatakse liitumispunktis võrguühenduse kasutamist. Vastasel korral maksavad teenuse eest turuosalised, kes ei ole konkreetsete kulude tekkimist põhjustanud,» lausus Uulits.
Tema kinnitusel ei ole Elektrilevi lisatasu küsimise näol tegemist millegi ainulaadse ega erakordsega, sest ka paljudes teistes riikides kasutatakse võrgutasude moodustamisel püsivaid komponente. «Lähimatest naabritest on samasuguse süsteemi juurutanud näiteks Läti ja Põhjamaad,» märkis konkurentsiameti esindaja.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)