/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/29/7040761t1ha08c.jpg)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on läbi varahaldusettevõtte skandaalidesse mähitud ja tegevusloata laenu andma asunud Eesti Ühistupanga üks asutajaliikmetest – EELK peapiiskop Urmas Viilma selles probleemi ei näe.
See ka mõni patt: skandaalne Savisaare pank tegutseb ka kiriku õnnistuse ja rahaga (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen endiselt seda meelt, et ühistulased pangad on oma olemuselt kogukondi liitvad. Seda, et Eesti Ühistupangal tekivad raskused litsentsi saamisega, ei osanud ju keegi tookord ette näha,» selgitas Urmas Viilma kiriku osalust Postimehele.
Eesti Ühistupank, mida rahvasuus nimetatakse ka «Savisaare pangaks», asutati veebruaris 2015. Liikmete seas on Tallinna linna ja OÜ Kiriku Varahaldus kõrval ka näiteks Fund Ehitus, Saidafarm, E-Piim, Endover Kinnisvara, Mainor ja Estiko. Kiriku Varahaldus ja Fund Ehitus ajavad ühist äri ka eraldi ning on loonud ühisettevõtte nimega OÜ Fossilium.
«EELK ei ole ennast täna distantseerinud sellest pangast rohkem kui kaks aastat tagasi,» kinnitas Viilmaa.
Luteri kiriku osalemise üle krediidiasutuses langetas kahe aasta eest otsuse kirikuvalitsus.
«Kirikuvalitsus arutas seda küsimust tookord ja otsustas, et piisab kui kiriku osalus on esindatud läbi meie äriühingu ehk Kiriku Varahaldus OÜ,» märkis peapiiskop, kes asutamiskoosolekust toona ka ise osa võttis. «Minu osalemine tookordsel üritustel paar nädalat pärast minu peapiiskopiks valimist 2. veebruaril oli seotud sellega, et kuulusin veel endisest ajast – kui olin EELK kantsler – Kiriku Varahalduse OÜ nõukogusse ja olin veel nõukogu esimees.»
Seega esindas Viilma asutamiskoosolekul OÜ Kiriku Varahaldust, kuid on loomulik, et värske peapiiskopina pälvis tähelepanu hoopis muus rollis.
Luteri kirik astus kahe aasta eest panga liikmeks juriidilistele isikutele ette nähtud väikseima osalustasuga 1500 eurot. «Meil ei ole rohkem raha,» ütles Kiriku Varahalduse juhatuse liige Mati Maanas toona Postimehele.
Urmas Viilma märkis kahe aasta eest, et ühistupanga tegemine pole kirikule uus teema, sest näiteks Saksamaal tegutseb viis kiriku algatatud panka. «Samuti asutasime juba kümme aastat tagasi kiriku laenu-hoiuühistu,» lisas ta.
Ühistupank pole enam kui kahe aasta jooksul saanud Finantsinspektsiooni krediidiasutuse tegevusluba – inspektsioon on jätnud taotluse läbi vaatamata ja dokumendid tagastanud.
Samas hakkas end jätkuvalt pangaks nimetav ühistu augustis ettevõtetele oma põhivara arvelt laenu andma. «Laenuintress on meil kindlasti konkurentsivõimeline, oluline on kinnisvaratagatise olemasolu. Esimeses etapis anname ettevõtetele laenu kuni kolmeks aastaks,» selgitas ühistu juht Ülle Mathiesen.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli linn ühistusse suunanud ligi kuus ja pool miljonit eurot. Lisaks miljoni ettevõtlusinkubaatorilt ja Tallinna Soojuselt.