Milliseid ohutusnõudeid tuleb grillimisel ja lõkke tegemisel järgida?

Niimoodi ei tohi koduaias prahti põletada. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Käes on kevad ning aeg välisteks koristustöödeks, millega kaasneb prahi põletamine. Ühtlasi algab peagi grillihooaeg. Paraku saab ohutusnõuete eiramisest igal aastal alguse hulk tuleõnnetusi, mille tagajärjel hävib inimeste vara ning tekib kahju keskkonnale.

Järelevalveta jäetud kustutamata lõkkest saab sageli alguse ulatuslik kulu- või metsapõleng, mida päästjatel tuleb kustutada tunde, päevi või halvemal juhul nädalaid. Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Almar Nuuma selgitas täpsemalt tule tegemise ohutusvõtteid ja nõudeid.

1. septembrist 2010 hakkas kehtima uus tuleohutuse seadus, millega on muudetud ja täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Kulupõletamise keelab seadus aastaringselt.

Lõkke tegemise koht

Prahti põletada ja lõket teha tohib mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha valikul tuleb kõigepealt lähtuda ohutust kaugusest hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele ning jälgida, et tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale, taimestikule või turbapinnasele.

Lõkkekoha ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust ning kehtiva aastaaja tuleohtlikkusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt kaheksa meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt kümne meetri kaugusel. (Tuleohtliku aja määrab päästeamet ning teavitab avalikkust selle algusest ja lõpust. Tuleohtlik aeg jääb vahemikku kevadest kuni sügiseni.)

Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Teavitamise korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524.

Kohalikud omavalitsused seavad tule tegemisele mõnikord rangemaid piiranguid, mida peab endale eraldi selgitama.

Grillimise koht

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise. Tahkkütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali on ohutuks kauguseks vähemalt kaks meetrit.

Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi. Grillseade, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt viis meetrit. Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkkekoha ja grillimise koha ettevalmistamine

Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 meetri kaugusele. Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb lähtuda tervest mõistusest, hinnata tuule tugevust ja suunda, et lendu läinud sädemele ei järgneks tuleõnnetust.

Kui lõkkekoha läheduses on hoone, mets, taimestik, turbapinnas või muu objekt, siis võib tuld teha tuule kiirusel kuni 5,4 meetri sekundis, st nõrga tuulega, mis liigutab ainult peenikesi puid ja puuoksi. Tuleõnnetuse ärahoidmiseks puhastada ka lõkke- või grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt poole meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist.

Ohutu lõkke ja grillimise koha ettevalmistamisel tuleb ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks teha, lõkkekoht kivide või mineraalpinnasega piirata. Lõkkekoha täiendav piiramine on vajalik juhul, kui muul viisil ei saa tule levikut ümbritsevale maa-alale takistada.

Tulekustutusvahendid lõkkekohas

Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend, mis vastab lõkke suurusele. Tule kustutamiseks ja selle leviku piiramiseks alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on vähemalt kahe kilose tulekustutusaine kogumassiga tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt kümne liitri veega.

Sobib ka kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on sobivaks kustutusvahendiks vähemalt kaks kahe kilost või üks kuue kilone tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 20 liitri veega. Sobib samuti kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik.

Täiendavalt on soovitav lõkke tegemise juurde varuda kululuud või muu vahend materdamiseks, liiva või muid materjale, millega vajadusel tule levik peatada. Tulekustutusvahendid peavad paiknema lõkketegemise kohas! Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb valvata ning loomulikult viimane kustutab tule!

Lühike ohutuse meelespea

• Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
• Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale, taimestikule või turbapinnasele.
• Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks.
• Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule kergesti süttivale.
• Tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis, mis liigutab ainult peenemaid puid ja puuoksi.
• Hoia käepärast pulberkustuti, ämber veega või aiakastmisvoolik.
• Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.
• Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.
• Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, seda valvatakse kuni lõpuni põlemiseni ja kustutatakse veega või summutatakse liivaga.
• Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte. Tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Allikas: Tartumaa koduleht