Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/23/7021597t1h4b0a.png)
Endine Tallinna linnapea, ärimees Tõnis Palts (IRL) kaotas Krimmis teises kohtuastmes Venemaa kaitseministeeriumile kõik rajatised talle kuuluval suurepärasel rannaäärsel krundil, kuhu ta oli kavatsenud ehitada luksusliku kuurordi.
Pärast 19. juulil tehtud kohtuotsust on patiseis: eestlase firmale Kaskad Investments kuulub endiselt kuulsa Krimmi sõjasadama Sevastopoli lähedal Balaklavas ligi 20-hektariline maatükk, aga kõik sellel asuva endise sõjaväelinnaku hoonete varemed kuuluvad kohtu otsusega nüüd juba kuu aega Venemaa kaitseministeeriumile. See tähendab, et kumbki pool ei saa seal tegelikult midagi ehitada ega ka oma vara müüa.
«Venemaa kõrgemad ametnikud käituvad nii rumalalt, et Krimmi osas polekski vaja lääne sanktsioone. Näiteks teeb [Venemaa presidendi Vladimir] Putini endine eriesindaja, korrumpeerunud [viitseadmiral Oleg] Belaventsev kõik, et keegi ei investeeriks Krimmi, mõjutades kohtuid,» kommenteeris Palts Postimehele oma Krimmi-äri hetkeseisu.
Rohkem kommentaare teemal, kuidas 2014. aastal Krimmi annekteerimise operatsiooni juhtinud ja seejärel kaks aastat Krimmis Putini eriesindajana tegutsenud mõjukas viitseadmiral Belaventsev tema kinnisvaravaidlusega seotud on, Palts sel nädalal andma ei soostunud.
Võimalus kasseerida
Eesti ettevõtjal on praegu kaks võimalust: kas jõuda mingilgi määral mõistlikule kokkuleppele Venemaa kaitseministeeriumiga või siis loota oma õiguste taastamist kolmanda astme kohtus.
Kassatsioonikaebuse esitamiseks Kesk-Venemaa arbitraaži kõrgeimasse instantsi Kalugas on Kaskad Investmentsil aega 25. septembrini. Kui Paltsi firma peaks ka kolmandas astmes kaotama, võib veel pöörduda Euroopa Inimõigustekohtusse väitega, et neilt on ebaseaduslike kohtulahenditega vara ära võetud, ja nõuda Vene riigilt välja vähemalt kahjutasu.
Venemaa kaitseministeerium omakorda asub ilmselt taotlema kohtuotsust, millega Paltsi firmalt ära võtta ka hoonetealune maa.
2006. aastal ostis Palts Ukraina kaitseministeeriumi käest Balaklavas ligi 30 hoonest koosneva endise sõjaväelinnaku 2,1 miljoni dollari eest. Tollal kuulus Krimm Ukrainale, Venemaa annekteeris poolsaare 2014. aasta kevadel, kasutades ära revolutsiooni Kiievis.
Tegemist oli Nõukogude Liidu aegse maa-aluse raketikompleksiga (tuntud lühendi all B-42) Sevastopoli sõjalaevade kaitseks. Väidetavalt oli see maailma esimene maa-alune raketibaas, mis valmis 1954. aastal.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist seisis kompleks kasutult. Selleks ajaks, kui Palts selle ostis, oli enamik maapealsetest hoonetest varemetes, paljudest oli säilinud vaid vundament. Enam-vähem on säilinud vaid kaks, kokku 500 meetri pikkust maa-alust tunnelit.
Hoonetealuse maa ja maa hoonete ümber ostis Paltsi firma omakorda Sevastopoli linnalt aasta hiljem kahes osas kokku 2,3 miljoni dollari eest.
Probleemid tekkisid Paltsil, kui Venemaa 2014. aasta kevadel Krimmi annekteeris. Tema maatükile pani silma peale kõikvõimas Venemaa kaitseministeerium, mis tahab Krimmis tagasi oma valdusse saada kõik maa-alad, mis kunagi kuulusid Nõukogude Liidu kaitseministeeriumile.
Venemaa lubas Krimmi annekteerimise järel, et seal maad ja vara omanud firmadel ja eraisikutel jääb kõik alles ning nad kantakse omanikena üle vastavatesse Venemaa registritesse. 2015. aastal saigi Paltsi ettevõte Kaskad Investments Venemaa maakatastripassi, aga hoonete omanditunnistust keelduti välja andmast, viidates Venemaa kaitseministeeriumi salapärasele korraldusele.
Lõpuks selgus, et Sevastopoli tollane kuberner (Sevastopol on Moskva ja Peterburi kõrval üks kolmest eraldi regiooni staatuses linnast Venemaal – J. P.) Sergei Menjailo oli andnud välja salajase korralduse üle 200 hoone üleandmiseks kaitseministeeriumile. Peale Paltsi hoonete oli nimekirjas ka palju eramaju, mille omanikest said päevapealt sisuliselt kodutud.
Kaskad Investments esitas aasta tagasi hagi Sevastopoli kuberneri korralduse tühistamiseks ja eraldi Venemaa kaitseministeeriumi vastu, et see annaks maatükil asuvad rajatised tagasi. Kaitseministeerium esitas seepeale omakorda hagi Kaskadi vastu, taotledes omaaegse erastamistehingu ebaseaduslikuks kuulutamist väitega, et Ukraina kaitseministeeriumil polnud üldse õigust neid rajatisi müüa.
Sevastopoli linna arbitraaž liitis kõik kolm hagi üheks kohtuasjaks, seda põhjendusega, et hagide teema on sama. Tänavu märtsis jättis kohus kõik nõuded rahuldamata. Venemaa kaitseministeeriumi nõudmine jäeti rahuldamata põhjusel, et hagi on aegunud.
Palts pidas seda tookord enda võiduks, sest tema andmetel oli see Krimmis pärast Moskva alla minekut esimene kord, kui Venemaa kaitseministeerium kohtus oma tahtmist ei saanud.
Tõendeid ei arvestatud
Teise astme kohus keeras aga Paltsi firma jaoks kõik asjad pea peale, sest hoonete ostmine Ukraina kaitseministeeriumilt tunnistati ebaseaduslikuks.
«Meile tehti väga jõhkralt ära. Kohus keeldus meie kõige olulisemat tõendit lihtsalt vastu võtmast ja arvestamast,» lausus Postimehele Kaskad Investmentsi tegevjuht Juliana Preobraženskaja.
Nimelt väidab Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina kaitseministeeriumil polnud õigust iseseisvalt objekte müüa, sest need polnud maha kantud – seda sai teha vaid Ukraina valitsus. Kaskad Investments sai spetsiaalselt kohtuasja jaoks Ukraina kaitseministeeriumilt tõendi, et rajatised olid 2006. aastaks maha kantud, et neil oli õigus neid müüa ning et neil pole Paltsi firmale mingeid pretensioone. Seda tõendit keelduski teise astme arbitraaž Krimmis vastu võtmast põhjendusega, et Ukraina pool esitas sellised tõendid poliitilistel põhjustel, mistõttu ei saa neid arvestada.
Balaklava Blue nimelise kuurordi projekti tarbeks on Palts kulutanud juba üle kümne miljoni dollari enda ja investorite raha. Plaan on Eesti ettevõtjal suurejooneline: ehitada umbes 200 miljoni dollari eest ühte Krimmi ilusamasse kohta Musta mere ääres parim wellness-kuurort.
Praegu valitseb Paltsi maadel vaikus. Maatükki valvavad Kaskad Investmentsi palgatud turvamehed. Kuigi Krimmi meedia on väitnud, et peagi hakkab Venemaa kaitseministeerium sinna ehitama õppekorpusi, pidas Kaskad Investmentsi tegevjuht Preobraženskaja seda võimatuks.
Lisalugu
Kas Palts mängib Krimmis üle oma pea?
Laia haardega ärimehe Tõnis Paltsi lühike hinnang Postimehele Venemaa viitseadmirali Oleg Belaventsevi kohta on tegelikult paras sensatsioon. Kui otse öelda, siis süüdistab kunagine edukas poliitik Palts Venemaa presidendi Vladimir Putini eriesindajat Põhja-Kaukaasias ja Venemaa julgeolekunõukogu liiget korruptsioonis.
Venemaa kontekstis on väga tavapäratu, et keegi ärimees, seda enam välismaalane, julgeb avalikult süüdistada võimuhierarhia tippu kuuluvat ametnikku oma positsiooni ärakasutamises isikliku varanduse kogumiseks. Kõik teavad, et see on Venemaal tavaline, aga et keegi selle otse välja ütleb, seda juhtub üliharva.
See on Paltsi poolt meeleheitlik samm – visata kinnas niivõrd mõjuvõimsale isikule, kes peale kõige muu on üks kaitseminister Sergei Šoigu lähemaid sõpru.
67 aastat tagasi Eesti naabruses Pihkva oblastis Ostrovis sündinud Belaventsev oli 2014. aasta veebruaris-märtsis Venemaa kaitseministeeriumi poolt üks Krimmi annekteerimise otseseid juhte. Seejärel sai temast Vladimir Putini eriesindaja Krimmis ning Venemaa kõige tähtsama riigiorgani julgeolekunõukogu liige. Kõige selle eest sai ta Putinilt Venemaa kangelase medali, ent sattus samas ka Ameerika Ühendriikide sanktsioonide al.
Möödunud aasta suvel kaotas Putin Krimmi kui eraldi Venemaa föderaalse ringkonna ning seetõttu ameti kaotanud Belaventsev viidi üle samaväärsele ametipostile ehk presidendi eriesindajaks Põhja-Kaukaasia föderaalsesse ringkonda.
Krimmi ajakirjanike kinnitusel osales endine allveelaevnik Belaventsev Putini eriesindajana Krimmis väga aktiivselt kinnisvaratehingutes ja muudes ärides ning teda peeti poolsaarel kõige mõjukamaks ametnikuks. Muidugi osales ta äris variisikute kaudu, kuid veidi rohkem kui kahe miljoni elanikuga poolsaarel ei saanud see jääda saladuseks.
Sevastopoli ärimees Igor Nikolajev rääkis eelmisel suvel pärast Belaventsevi väljavahetamist avalikult, et viimane tahtis saada n-ö Krimmi tsaariks. «Näiteks võib tuua eraomandi massilise ebaseadusliku natsionaliseerimise, mille taga seisis Belaventsev,» ütles ettevõtja ajakirjale New Times. Viidatud juhtumi üks osa oli ka just Paltsi firmalt vara äravõtmine.
2015. aasta sügisel väitis üks Venemaa parimaid uurivaid ajakirjanikke, Novaja Gazeta heaks töötav Roman Anin, et Venemaa eriolukordade ministeeriumis töötades lõi Belaventsev ettevõtete võrgustiku, mis teenis humanitaarabi operatsioonide korraldamiselt väga korralikku raha. Viie aastaga teenisid viitseadmiraliga seotud struktuurid 13 miljardit rubla (185 miljonit eurot), muuhulgas humanitaarabikolonnide läkitamiselt Donbassi, Serbia demineerimiselt, abi vahendamiselt Nicaraguasse, Põhja-Koreasse, Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse, aga ka Venemaa enda riigihangetelt.
Belaventsevi edu võti olid väga head suhted Venemaal ülipopulaarse Sergei Šoiguga, kellest esmalt sai eriolukordade minister, siis Moskva oblasti kuberner ja viimaks kaitseminister.
Samas artiklis tõi Anin esile, et pärast Krimmi eriesindajaks saamist asutasid Belaventsevi pereliikmed Krimmis mitu firmat, mis muuhulgas tegelesid ka kinnisvaraäriga. Näiteks tema tütre Viktoria Bliznova nimel oli hotelle käitav firma.
Värvikas episood oli Belaventsevi elus 1985. aastal, kui ta kuulus nende viie Londonis töötanud Nõukogude diplomaadi hulka, kelle Suurbritannia võimud maalt välja saatsid «ohu tõttu rahvuslikule julgeolekule» ehk spioneerimise eest. Enne seda oli ta töötanud Nõukogude saatkonnas kolmanda sekretärina teaduse ja tehnoloogia alal.
1990. aastatel tegutses Belaventsev Venemaa peamise relvaeksportööri Rosvooruženije (nüüdne Rosoboroneksport – toim) peadirektori asetäitjana. 2000. aastatest alates on ta aga alati liikunud paaris Sergei Šoiguga: algul juhtis ta Venemaa eriolukorda ministeeriumi rahvusvahelise humanitaarabi osutamise agentuuri, siis Moskva oblasti kuberneri kantseleid ning enne Krimmi annekteerimist oli Venemaa kaitseministeeriumi elamufondi hallanud ettevõtte peadirektor.
Jaanus Piirsalu