/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/23/7020015t1h426e.jpg)
HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere teatel ei vasta absoluutselt tõele meedias levinud väide, nagu hukataks Talleggi haudejaamas kuketibusid.
Tallegg: meie haudejaamas ei hukata kuketibusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talleggi haudejaamast suunduvad farmidesse kasvama nii kuketibud kui ka kanatibud ning soopõhiselt ühtegi lindu välja ei praagita, ütles Mere.
«See võib olla üllatav, kuid erinevalt munatootmisest ei ole kanaliha tootmisel linnu sugu üldse oluline. Tallegg on alates 2015. aastast ainult linnulihatootja, mis tähendab, et haudejaamast suunduvad farmidesse kasvama kõik elujõulised linnud, nii kukktibud kui ka kanatibud,» sõnas Mere.
Kodumaise munatootja DAVA Foods Estonia AS tegevjuht Vladimir Sapožnin soovis aga rõhutada, et munatööstuse tootmisprotsessis tibusid munadest ei sünni. «Munatööstusel puudub igasugune seos ebainimliku tibude kohtlemise skandaaliga,» ütles ta, paludes, et selle skandaali ja munatööstuse vahel ei loodaks mingit seost.
Anne Mere aga jätkas, et nii nagu looduses, nii tuleb ka haudejaamas ette seda, et mõni embrüo on väljahaudumata, tibu sünnib surnuna või elujõuetuna – ta ei suuda end jalgadel kanda, rebukott ei ole kõhul korralikult sissetõmbunud, ta on pime või ristnokaga.
«Selliselt sünnib vaid 1% kõigist lindudest ning vastavalt Euroopa Liidu direktiividele tuleb sellised linnud koheselt hukata, et vältida nende piinlemist,» lisas Mere.
Haudejaamas on hukkamiseks kasutusel spetsiaalne seadeldis, mis on rahvusvahelises praktikas kõige humaansem viis elujõuetute tibude hukkamiseks.
«See, et seadeldise rikkest ei jõudnud info koheselt õigete inimesteni ning elujõuetud tibud jõudsid konteinerisse, oli tõsine reeglite rikkumine, millele ei ole õigustust. Meil on väga kahju, et selline intsident aset leidis ning teeme igakülgset koostööd Veterinaar- ja toiduametiga väärteomenetluse läbiviimisel,» kinnitas ta.
Esmaspäeval selgus, et Talleggi haudejaamas olid elusad jõuetud tibud jäetud prügikasti surema koos juba hukkunud saatusekaaslastega.
Veterinaar- ja toiduamet käis esmaspäeval Talleggi haudejaamas tibude prügikasti surema jätmist kohapeal uurimas. Selgus, et 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse.
Amet alustas menetlust, mille käigus selgitatakse välja, miks elusad tibud jäätmekonteinerisse sattusid.
Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet ja näeb ette võimaluse ettevõtjat karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.
Talleggi haudejaamas juhtunud õõvastava tibude tapmise loo taustal on hea teada, et paljud Eesti munatootjad ostavad tibusid sisse ega pea sellise selekteerimisega tegelema.