Rain Lõhmus: e-residentsus on üleshaibitud absurd

Ettevõtja ja pangandustegelane Rain Lõhmus Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) veetav e-residentsuse programm on korralikult läbimõtlemata ja väga halvasti edenev haip, leiab eestimaise LHV Panga kaasasutaja ja investeerimispankur Rain Lõhmus.

«Mulle tundub, et kõik räägivad ja teevad tähtsat nägu. Aga kui sa oled äriorganisatsioon ja börsil, siis sellist asja ei saa tolereerida, et sõidame 2% tempos ja teeme nägu, et kõik on hästi. Ei ole hästi,» ütles Rain Lõhmus intervjuus portaalile Geenius.

E-residentsus on tema sõnul küll tore tehnoloogia, aga ta ei saa ühest asjast aru...

«Mida Eesti vabariik teeb, on see, et annab välja digitaliseeritud tunnistuse, et sina oled sina. Selle tunnistusega võid sa Eestis toimetada. See on täielik absurd. Digiallkiri ja isiku tuvastamine toimib ka Šveitsis, kuigi pole seal eriti levinud. Kui Eesti vabariik tunnustab Šveitsis välja antud passe, siis mitte miski ei takista meid tunnustamast Šveitsi digiallkirju. Miks me peaks [neile veel] enda isikutunnistuse välja andma?» küsis Lõhmus.

Lõhmuse hinnangul on üldsusele tõesti jäänud mulje, et e-residentsusel läheb hästi, kuna enamus inimesi ei küsi küsimusi - sööda neile mingi ilus vale ette ja kõik usuvad. Eriti kui veel mõni kuulus inimene kiidab takka.

«Me teeme suure hooga midagi küsimata, et äkki on lihtsamaid lahendusi. Ütleme nii, et kui [e-residentsus] oleks äriettevõte, siis ma selle aktsiaid ei ostaks. Ma arvan, et see on haip… Aga väga hästi leviv haip. Ma möönan, et marketingi osa on tähtis,» lisas ta.

Eestil on hetkel ligi 20 000 e-residenti, kes on loonud siin mitu tuhat välismaalt juhitavat ettevõtet. Nädalas laekub paarsada uut avaldust e-residendiks saamise kohta. Eesmärgiks on aastaks 2025 jõuda 10 miljoni e-residendini.  Peamiseks takistuseks ettevõtete loomisel on olnud rahapesunõuetest tulenev keeld avada pangakontosid Eestiga mitteseotud äriühingutele.

Suured ootused

Ettevõtlusminister Urve Palo on öelnud välja e-residentidele pandud maksuootuse lähiaastateks. «Eesmärk aastaks 2020 on, et meil 20 000 e-residentide ettevõtet, mis annaks meile aastas vähemalt 86 miljonit eurot lisatulu riigieelarvesse,» ütles Palo.

Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Ivar Veskioja on teinud aga ettepaneku muuta EAS-is e-residentsusega tegelev projektimeeskond isemajandavaks. «Asutus, mis suudab teenida raha, saab ka seda investeerida. Selleks, et teenida rohkem raha,» arvas Veskioja. Ta tõi võrdluseks riigiettevõtted, mis ei küsi riigilt toetust, vaid maksavad sellele dividende.

Kui tänavu eraldab riik e-residentsuse programmile miljon eurot, siis järgneval kolmel aastal saab programm juurde kokku kaheksa miljonit eurot.