/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/23/7019513t1hc489.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskuse kätte antud metsad on eelkõige majandusmetsad – ja juba parunid olid kõvad metsaärikad, meenutab metsaettevõtja Mart Erik.
Ettevõtja: metsa kasvatataksegi raiumiseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erik kirjutab Äripäevas, et viimased uudised Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) räägivad, justkui oleks looduseinimesi jälle ninapidi veetud, sest kaitse alla oli lubatud anda 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, need aga olevat ammu maha raiutud ja tänaseks alles vaid raiesmikud. RMK metsad on aga peamiselt need metsad, mis Eesti Vabariik sajakonna aasta eest baltisaksa parunitelt natsionaliseeris, pisut on ka endisi kroonumetsi, meenutab Erik.
Erik kirjutab, et veel enne olid parunid üle paarisaja aasta oma metsi majandanud lähtudes sellest, et sealt saada just puidutulu ja vastupidi laialt levinud eksiarvamusele eestlasel nendesse metsadesse eriti asja ei olnud, kui nad just seal tööd või oma teopäevi ei pidanud tegema.
«Ei maksa unustada, et RMK poolt kaitse alla anda lubatud metsad on majandusmetsad, mis olidki riigi jaoks parima tulu saamiseks mõeldud. Kui otsida RMK metsade hulgast selliseid alasid, mida inimkäsi puutunud pole, siis selliseid tuleb kokku vaid mõni tuhat hektarit, » väidab Erik.
Loe pikemalt Äripäevast.