:format(webp)/nginx/o/2017/08/22/7018335t1h3f61.jpg)
«Kolisin uude majja ja ühel õhtul koju tulles ootas mind ees ebameeldiv üllatus - trepikoja uks, mis töötab vaid magnetiga, ei avanenud. Minu elukaaslane, kes oli kodus, proovis ust avada seestpoolt väljapääsunupule vajutades, kuid samuti tulutult. Lõpuks päästis mind juhuslik naaber varuväljapääsu kaudu. Imelik oli sealjuures see, et varuväljapääs asus keldrikorrusel kahe ukse taga ning ise ei oleks ma seda kuidagi üles leidnud,» alustas lugeja oma kirja.
«Rääkisin juhtunust korteriühistu esimehele, kelle sõnul ei pea varuväljapääsu kuidagi märgistama ja viga oli puhtalt minus. Minu küsimus on aga see, et kui antud olukord oleks tekkinud tulekahju korral ja mul poleks õrna aimugi, kuidas põlevast majast väljuda, siis kes võtaks enda peale vastutuse? Kas avariiväljapääs tõesti ei pea olema märgistatud? Kas korterelamu peauks võib üldse olla selline, mida voolukatkestuse korral avada ei saa?» kirjutas pettunud lugeja.
Vastab päästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool:
Tuleohutuse seaduse kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.
Evakuatsiooniteel asuvate uste nõudeid reguleerib määrus nr 17 «Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele» § 49. Ehk siis evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.
Väljapääsutee peab sama määruse kohaselt olema valgustatud, eraldi märgistuse nõudeid väljapääsuteele ei ole.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)