:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/08/22/7016211t1h4d2c.jpg)
Nordea Panga Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Eesti ja euroala majandus kasvab täna kiiremini kui on pikaajaline kasvuvõimekus, mistõttu päikseline ilm ei kesta kaua.
Ökonomist majanduskasvust: päikeseline ilm ei kesta kaua (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kirjutas Taavi Rõivase endine majandusnõunik ja praegune ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusteooria lektor Ruta Arumäe, et Euroopa majandus on uue pikaajalise majandustsükli alguses, mis tähendab tõenäoliselt pikka sõitu ülespoole.
Tõnu Palm ütles Arumäe avalduse peale, et tõepoolest, eri riikide majandused käivad täna rohkem ühte sammu ja globaalne majandus ületab tänavu möödunud aasta 3,1 protsendilist kasvu.
«Samas tuleb anda aru, et Eesti ja euroala majandus kasvab täna pikaajalisest kasvuvõimekusest kiiremini. Kui majanduskasv on 4 protsenti, siis tuleb paratamatult mõelda sellele, et päikeseline ilm ei kesta kaua ka globaalse soojenemise juures,» rääkis ta.
Kui Arumäe ütles, et globaalne majandus on alles nüüd august välja ronimas ja uut tõusulainet alustamas, siis Palm leidis, et suurest kriisist taastumine algas juba 2009. aastal. «See on venitatud madala käigu juures lihtsalt pikema ajaperioodi peale.»
«Üle poole maratonist on seljataga ja Eestil on võimalus kasvukiiruse osas tänavu positiivselt üllatada, sest investeeringud alles hakkasid taastuma,» kommenteeris Palm.
Vitsur: pikemaajalisem majanduskasv on siiski võimalik
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur nõustus aga Ruta Arumäega, öeldes, et kui maailmas ja Euroopas midagi eriti viltu ei lähe, siis on Euroopas ka pikemaajalisem positiivne areng täiesti võimalik. Kuid igal juhul peame olema valmis igasugusteks üllatusteks.
Ta pidas õigeks Arumäe lähenemist, et eelmise kümnendi lõpu majanduskriisist taastumise alguseks võib lugeda tänast päeva, kus majanduskasv tundub olevat laiapõhjalisem kui varem ja kus uusi toetusmeetmeid enam ei vajata ja räägitakse selle asemel olemasolevate kokkutõmbamisest või äramuutmisest.
Kuigi ta möönis, et Euroopal läheb üha paremini, elame me endiselt mittetraditsioonilise rahapoliitika tingimustes. «Juba ainuüksi seepärast on meil täna raskem kui oli traditsioonilise rahapoliitika tingimustes tulevikku prognoosida. Sellist kogemust lihtsalt pole. Me võime jätkata konfliktivabalt, aga ka mitte.»
Teise murekohana tõi Vitsur välja Hiina tulevikus. «Seni maailma majanduskasvu vedanud Hiina majanduse kohale on hakanud kogunema järjest süngemad laenukriisi pilved ja ei ole sugugi kindel, et enne võimalikku kriisi puhkemist Hiinas jõuab Euroopa kasv nii tugevaks kujuneda, et ta suudaks Hiina kasvu vähenemist või lakkamist kompenseerida.»