Kuigi Eesti elanik küll mõtleb läbi, mida poest osta ja söögiks valmistada, kipuvad valmis tehtud toidud kodus ikkagi riknema ning toit ja raha läheb raisku.
SEI Tallinn: see nipp aitab toiduraiskamise vastu paremini kui planeerimine
Eesti elanik püüab toidu raiskamist vältida eelkõige õigete toidukoguste planeerimisega, selgus Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse toidutarbimise uuringust. Vähem mõeldakse sellele, kuidas toitu paremini säilitada ka järgmisteks toidukordadeks ja kuidas näiteks toidu sügavkülmutamine võiks siin abiks olla.
«Uuring tõi välja, et eestlane küll üritab oma toidukorvi kohandada vastavalt sellele, kui palju ning kuidas planeeritakse toitu tarbida, kuid hoolimata sellest tuleb Eesti peredes toidu äraviskamist sageli ette,» sõnas SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu.
Ta tõdes, et tihtipeale on põhjuseks see, et kokku ostetud või valmistatud toit jääb külmkappi seisma ja läheb riknema. Sealjuures unustatakse, et peaaegu kõiki toite võib säilitada sügavkülmas, kus toit säilib kauem egai muutu kvaliteedilt halvemaks.
«Meie inimesed ei ole üldjuhul suured sügavkülma kasutajad – arvatakse, et peale marjade, seente ja liha midagi muud väga sügavkülma ei sobi panna. Mida väga ei tehta, on valmistoidu sügavkülmutamine. Aga kui näiteks suppi, ühepajatoitu või muud sooja toitu on üle jäänud, siis oleks igati mõistlik seda portsjonite kaupa sügavkülmas hoiustada, et näiteks koolilastel oleks seda hea koju jõudes üles soojendada või täiskasvanutel lõunapausiks tööle kaasa võtta,» soovitas Piirsalu.
Ta lisas, et sügavkülmutamise puhul ei pea kartma, et see oluliselt toidus leiduvaid vitamiine või toiteväärtust vähendaks. Tähtis on aga see, et portsjonid sügavkülma ära ei ununeks, vaid need tarbitaks ära mõistliku aja ehk mõne kuu jooksul. Samuti soovitab ta kasutada külmutamiseks ettenähtud korduskasutatavaid säilituskarpe ja pakendeid ning kirjutada neile peale ka toidu valmistamise kuupäev.