Eesti elanike lemmikute seas troonib ülekaalukalt see jäätis

Jäätis ei ole maius mitte üksnes inimestele, seda hindavad koeradki. Foto: Panther Media/Scanpix

Nii eestimaalased kui ka soomlased on suured jäätisearmastajad, sest eestlane pistab aastas pintslisse keskmiselt kaheksa liitrit jäätist, soomlane suisa 13 liitrit.

Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul valmivad Eesti tootjate koorejäätised peaaegu alati võimalusel kodumaisest koorest, andes nii kodumaisele piimatootjatele olulise sissetuleku.

Eestis müüakse ligi 600 erinevat jäätisetoodet. Neist soosituim on vanillijäätis, ent ka šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätis on väga populaarsed. Üks Eesti elanik sööb aastas umbes kaheksa liitrit jäätist, mis on kahe liitri võrra rohkem kui lätlastel, aga viie võrra vähem kui põhjanaabritel soomlastel. Samas maailmaliidri Uus-Meremaa 28 liitri kõrval jäävad need numbrid küllalt kahvatuks.

«Nagu soomlased, on ka eestlased suured piimaarmastajad, mis kajastub ka jäätise söömise statistikas. Paljud ei mõtle sellele, kuid koorejäätis sisaldab ju samu kasulikke mineraale, mis piimgi,» lisas Potisepp.

Jäätisesse kuuluvad ka mitmesugused vitamiinid ning asendamatud rasvhapped, mis aitavad organismi tugevdada ja toetavad selle sujuvat toimimist. Seda siiski juhul, kui süüa jäätist mõistlikus koguses.

Võrreldes läänemaailmaga alustati Eestis jäätisetootmisega hiljem, kuid sellegipoolest on jäätisetraditsioon siin kujunenud pikaks ja viljakaks. Jäätise käsitöönduslikule tootmisele ja müügile pani aluse Evald Rooma, kes asutas Tartus 1934. aastal firma Eskimo ja sai sellega Eesti jäätise isaks.  

Eestis tööstuslikuks tootmiseks on peetud Talinna Külmhoone teket 1956. aastal. Kui toona oli jäätis luksus, mida tavainimene jaksas endale lubada vaid erilisematel puhkudel, siis tänapäeval on see juba igapäevane magustoit, mida tarbitakse aasta jooksul ligi 7000 tonni.

Huvitavaid fakte jäätisest:

• Jäätise degusteerimisel kasutatakse kuldlusikat, kuna kullal puudub paljudele teistele metallidele omane metalne aroom ja maitse.
• Maailma suurim jäätisetuutu valmis 2015. aastal Norras, kus jäätist tootev perefirma Henning-Olsen püstitas Guinnessi rekordi 3,08 meetri kõrguse jäätisega. Sellest jätkunuks 10 800 inimesele.
• Kõige rohkem jäätist müüakse pühapäeviti.
• Keskmine lehm toodab päevas piisavalt piima, et sellest valmistada 7,5 liitrit jäätist. See võrdub omakorda umbes 2800 liitriga aastas.
• Keskmiselt on vaja 50 limpsimist, et üks jäätis ära süüa.
• Esimesi jäätiseid sõid ilmselt hiinlased, kes segasid mäestikest murtud jääd marjade ja puuviljadega.