Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/08/21/7015863t1h17a5.jpg)
- Piirivalvekompleks seisab juba tühjana ja neelab vaid säilitamisraha
- Vald ja Kaitseliit soovivad kompleksi rahvale avada
- Mereäärne osa kinnistust läheb müügiks -riik vajab raha
Muraste looduskaitsealal, puutumatu ürgmetsa ja miljonivaatega merekaldal laiub juba peaaegu aasta otsa sama hästi kui hüljatuna Schengeni miljonitega aastate eest spetsiaalselt piirivalvekooli tarvis korda tehtud hiigelkinnistu koos uhke hoonekompleksiga.
Asjaosaliste koostöövõimest, riigimehelikkusest ja lähiaja otsustest sõltub, kas kinnistu läheb riigi rahakoti täitmise nimel suures osas erakätesse või avatakse rahvale sporditegemiseks, koolitusteks ja vaba aja veetmiseks.
Igal juhul läheb riigi varaga suurteks tehinguteks. Viimased märgid näitavad, et riigi ja omavalitsuste vahel on õhus aga parasjagu elektrit ning otsustamatust kiputakse peitma ettekäänete taha.
Nukker vaikus
Muraste kinnistu on hiigelsuur – selle pind on 221 000 ruutmeetrit ja sinna mahub 11 hoonet. Aeg-ajalt eksib kinnistu lähedusse mõni lollideküla pangapealselt alla vändanud jalgrattur või jalutaja, aga kaugele edasi neil minna pole – pärast kompleksi suubub Tligu tee kellegi erakrundile ning rändajal jääb üle keerata vaid läbimatusse mülkasse kaitsealuses metsas.
Üksikuil liivaribadel on ka mere äärde siirdujate autosid, kuid neid on vähe, kuna autosid pole sealkandis kilomeetrite kaupa kuskile parkida. Mõni üksik on vallalt saanud loa looduskaitsealale krunt soetada ning nii on siin ja seal värskelt puid maha võetud nii uue maja ehitamiseks kui lihtsalt merevaate tekitamiseks.
Kõikjal valitseb vaikus ja rahu, ühistransport siiakanti ei sõida, õhus on tunda pangaaluse mädasoo tummist lõhna ning kunagist kinnistu aktiivset kasutust meenutab vaid plinkiv tõkkepuu ja üle pea kasvanud maltsade vahelt paistev hoiatavate siltide rida.
Kompleks on aasta algusest saadik koduks vaid Riigi Kinnisvara ASi palgatud valvurile ja koerte treeninguväljakuke, aeg-ajalt käivad saalis vutti tagumas Tabasalu jalgpalliklubi poisid.
Sellisesse nukrasse seisu on viinud aastate eest kõrgemal pool tehtud otsused. Esiteks politsei ja piirivalve ühendamine, mis viis piirivalvurite eneseteadvuse vähenemiseni ja lõppeb peagi ametnike ühendatud väljaõppega Sisekaitseakadeemias, kes kompleksi siseministeeriumilt kümne aasta eest enda kasutusse sai.
Akadeemia otsustas mullu, et parem ja odavam on sügisel jätkata mujal: Paikusel, Pirita-Kosel, Narvas. Isegi kui neis kohtades pole värskeid ühiselamuid ja tegevametnike täienduskoolitus toimub kaugemal.
/nginx/o/2017/08/22/7015959t1h41e5.jpg)
Selguse huvides väikese vahelepõike korras veidi aastanumbritest: piirivalvekool tegutses Murastes aastast 1995. Praeguse euroremonditud kuju sai hoone aastatel 2002–2006 Schengeni raha abil. 2006. aastal ühines piirivalvekool ühtlasi Sisekaitseakadeemiaga.
2017. aastal alustab akadeemia universaalsete õppekavadega – politsei ja piirivalve ettevalmistust hakatakse andma üheskoos ning see saigi määravaks otsuses Muraste kompleks maha jätta.
400 000-eurone kokkuhoid tõi kaasa Muraste hülgamise
«Kompleks oli meie jaoks suur ja ebafunktsionaalne. Integreeritud politsei- ja piirivalveõppe jaoks on olulised taktiliseks õppeks sobiv lasketiir, autodroom, taktikamaja politseihariduse baasi Paikusel,» tõdeb Sisekaitsekadeemia (SKA) rektor Katri Raik.
Just Katri Raik on see, kes arvutas kokku, et Muraste hülgamine aitab koolil aastas kokku hoida enam 400 000 eurot tegevuskulu. Alguses teatati avalikkusele suure hooga, et kompleks neelavat aastas koguni 800 000 eurot, kuid hiljem selgus, et selle summa sees on ka kõikvõimalikud muud kooli tegevusega seotud kulud – olgu või näiteks ainuüksi 70 000 eurot PR-kuludeks.
Tegelikud arvud näitasid mullu väiksemaid otseseid kulusid. Näiteks 14 181 eurot veele ja kanalisatsioonile, 132 059 eurot küttele ja ventilatsioonile, 74 529 elektrile, 89 059 eurot koristamisele; oma osa tahtis ka inventari korrashoid. Kokku tõi lahkumine 295 783 eurot kokkuhoidu, millele lisandub sulgemisega seoses koondatud 11 töötaja palgakulu 113 853 eurot. Kogu muu rahakulutus käib kaasas inimestega – olgu selleks transport, õppevahendid, turundus või toit.
Aga see selleks, koolil on kahtlematult õigus langetada otsuseid endale sobivate õppehoonete valikul ning seda vaatamata asjaolule, et need on kunagi Euroopa maksumaksja raha eest just nende jaoks loodud. Palju tähtsam küsimus on, mis saab edasi...
Niisiis, mis ikkagi saab edasi?
Lihtne vastus on, et edasi on kõik siseministeeriumi otsustada. Siseminister on Andres Anvelt. Hoida heal tasemel hooneid kasutuseta ja maksta Riigi Kinnisvarale iga kuu 19 000 eurot tühja oleks selge raiskamine. See ei tohi kaua jätkuda, niigi lahkus eelmine üürnik hoonete heaolu seisukohast ilmselgelt liiga vara – ilma et järgmine üürnik kohe võtta olnuks. Sotsiaaldemokraatlikul riigil on aga raha vaja, ka selleks, et SKA-le Narva kolledž ehitada.
Deklaratsioonide tasandil on ka tulevikus kõik parimas korras. «Mina toetan väga Muraste kompleksi avalikku kasutusse andmist, sealhulgas riigikaitse eesmärgil, ja seda eriti erinevate organisatsioonide koostöös,» kõlab sotsiaaldemokraadist siseministri Andres Anvelti seisukoht.
Kõik asetub veelgi paremini paika, kui panna siia kõrvale teadmine, et ka ministri viidatud avalikes huvides kasutajad on täiesti olemas: Harku vald ja Kaitseliit sõlmisid kevadel kirjaliku kokkuleppe ja panid riigi jaoks kirja plaanid, kuidas vähemalt hoonestatud õppekompleksi osa kinnistust aktiivselt kasutama hakata.
Valla huvi on seejuures kasutada Muraste kompleksis juba olemasolevaid võimalusi pakkumaks eelkõige kohalikele elanikele sportimise, vaba aja, tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid. Lastetreeningud, võistlused ja suuremad kogunemised, tervise- ja seiklusrada, ujula, staadion, seminarid ja konverentsid, aga ka hotell ja hostel – need on lühidalt valla plaanid.
Kaitseliidul on omakorda plaanis hakata kompleksis korraldama koolitusi, malevaid ja kursuseid ning panna üles kaitseliidu muuseumi püsiekspeditsioon. Lisaks depoo päästetehnika hoidmiseks, välilasketiir.
Siseministeeriumile 26. aprillil esitatud kava järgi on vald koos liiduga valmis Muraste õppekompleksi taasavamiseks investeerima ka vajaminevad summad, et näiteks välja vahetada küttesüsteem ja sisustada hoone uuesti vajaliku inventariga. Aga...
...kuskilt ilmus ikkagi välja probleemikurat
Kuna kõigi asjaosaliste unistused ja reaalsed huvid tundusid igati klappivat, saidki kolm osalist – siseministeerium, Harku vald ja Kaitseliit – enne eespool kirjeldatud tegevuskava koostamist 8. veebruaril kokku. Leiti, et mõistlik oleks krunt jagada neljaks: mereäärne müüa maha, tee ja hoonete osa võõrandada vallale ning üks osa jätta SKA koertekoolile.
Kõik oli väga kena, lausa idülliline, kuid tulemuseks on – nagu Eestis ikka – poliitiline sõnasõda. Kusjuures keegi ei saanud õieti aru, millest see sündis või milleks see vajalik on, kui tegelikult liiguvad kõik sama plaani täitmise poole. Ju on tegemist valimiste-eelse allergiaköhaga.
Täpsemalt heitis siseminister Anvelt vallavalitsusele ja Kaitseliidule ette, et nood ei olevat oma plaane hoonete kasutamiseks tähtajaks esitanud, olgu tahtlikult või saamatusest. Kokku olevat lepitud 10. märts, tegelikult jõudis kiri ministeeriumisse niisiis 26. aprillil. Tagajärg: eelarve olevat juba tehtud ja mingit kiiret otsust ei tule, edasi vaadatakse uuel aasta, seni kõik seisab.
«19. aprillil leppisime valitsuses kokku riigieelarvestrateegias ja alles nädal hiljem, 26. aprillil, saatis Kaitseliit koos Harku vallaga taotluse Muraste kompleksi tasuta võõrandamiseks koos plaaniga, kuidas kompleksis 2018. aasta algusest tegutsema hakata. Pole vist vaja lisada, et selleks ajaks olid huvilised hiljaks jäänud ja teadsid seda ka ise,» väidab minister Anvelt.
Vallavanem Kaupo Rätsepp (IRL) ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili raiusid vastu, et konkreetsest tähtajast ei olnudki juttu ning plaanide tegemine käis koos ministeeriumiga. «Kontaktisikud siseministeeriumist olid aprilli alguses informeeritud dokumendi valmimisest ning selle esitamise plaanist veel aprilli kuu jooksul. Kindlasti ei ole õige öelda, et tegemist oli tahtliku venitamise või otsustamatusega,» märgib abivallavanem Erik Sandla.
Siseministeerium läheb valitsusse täpsemalt kolme valikuvõimalusega: hoonetealune osa kinnistust tõepoolest tasuta vallale võõrandada, koos mereäärsetega maha müüa või anda Riigi Kinnisvarale otsustamiseks.
Kuidas täpselt kinnistu jagatakse
Kui ministeeriumi plaanidesse lähemalt süüvida, võib näha, et kavas ongi krunt neljaks jagada ja kaks osa saab valla omaks. Esiteks tuleb eraldada ja kinnistuna Harku vallale anda loo alguses viidatud Tilgu tee, kuna kohalikud vajavad seda liikumiseks.
Teest panga poole jääb piirivalvekooli kinnistu, mille vastu ongi huvi tundnud Harku vald ja Kaitseliit. Ministeeriumi praeguse jutu järgi võivad nad selle riigilt saada täiesti tasuta – kui rahandusministeerium ja valitsus selle niimoodi heaks kiidavad.
«Sellisel juhul jääks valla kanda investeeringud, mis on vajalikud hoonete kasutusele võtuks,» kinnitab ministeeriumi pressinõunik Siim Kumpas. Abivallavanem Erik Sandla lisab, et kui õppekompleks peaks vallale tasuta üle antama, on vald valmis läbi rääkima kinnistu korras hoidmiseks Riigi Kinnisvara ASi tehtud kulutuste hüvitamise üle.
Aga läheme kinnistu jagamisega edasi. Samal pool teed koolihoonetega on ka Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus, mida SKA seal vähemalt järgmise aasta lõpuni või kauemgi pidada tahab. See ala jääks uue planeeringu järgi siseministeeriumile.
Magusad krundid teest mere pool on aga väärt kraam riigieelarve huvides mahamüümiseks. Ka välismaalastele, kuna seadus on just selle rannikuala jätnud välja piiriäärsete kohtade nimekirjast, mida välismaalastele müüa ei tohi.
Seega, terviklikust Muraste piirivalvekooli territooriumist peagi enam rääkida ei saa. Paistab poolõnnelik, ent loogiline lõpp, mis on kõigi huvides.
Vallal on uus detailplaneering on juba koostatud. Augustikuu volikogus 31. kuupäeval seda tutvustatakse ja 4. septembril on plaanis see osaliselt kehtestada. Edasi on pall riigivõimu käes.