Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Telekomifirmadel Skype’i blokeerimise kahtlus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Laura Raus
Copy
Skype'i kasutaja.
Skype'i kasutaja. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa Komisjon teatas täna, et palus ELi liikmesriikidel uurida, kas internetiteenuse pakkujad blokeerivad või aeglustavad teatud rakendusi nagu Skype viisil, mis kahjustab tarbijaid.


Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes tõi näiteks ühe Suurbritannia operaatori, kes väidetavalt muutis Skype'i kõned pärastlõunatel ja õhtutel tehniliselt võimatuks, ilma kasutajaid ette hoiatamata. Ka väidetakse voliniku sõnul, et internetifirmad aeglustavad konkurendi pakutavad videoedastust, halvendamaks selle kvaliteeti, vahendab AP.

Nende väidete tõelevastavuse uurimiseks ei kavatse Euroopa Komisjon toetuda ainult riikide telekomiregulaatorite andmetele, vaid palub ka tarbijaid ning ettevõtteid, et need probleemidele osutaks. Uurimise tulemused selguvad aasta lõpuks.

Kores ütles, et kui kahtlused tõeks osutuvad, siis siis ta «nimetab avalikult operaatorid, kes on haaratud küsitavatesse praktikatesse». «Kui konkurentsi tugevdamise meetmed pole piisavad, et panna internetiteenuse pakkujaid võimaldama tarbijatele tõelist valikuvabadust, siis olen valmis keelama seaduslike teenuste või rakenduste blokeerimise,» lisas volinik.

Euroopa Komisjoni uurimine on osa laiemast arutelust nn interneti neutraalsuse üle. Neutraalsuse toetajad arvavad, et kõiki veebiteenuseid tuleks kohelda võrdselt, edendamaks konkurentsi ja innovatsiooni. Internetiteenuse pakkujad aga väidavad, et nad peavad andmeedastust juhtima, tagamaks teatud teenuste nagu helistamine ja videoedastus korralik toimimine.

Komisjoni kinnitusel on laialdaselt aktsepteeritud, et pakkujad peavad aeglustama teatud teenuseid, võimaldamaks teistel funktsioneerida. «Tarbija kogemust ei mõjuta see, kui e-kiri jõutab temani paar sekundit pärast selle saatmist, samas sarnane viivitus häälsuhtlemisel põhjustaks selle olulist halvenemist, kui mitte kasutuks muutumist,» selgitas Kroes.

Tagasi üles