/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/04/19/561359t1haaa2.jpg)
Konjunktuuriinstituudi värske toiduturu uuring näitas, et Eesti inimesed on hinnatundlikumad kui kunagi varem ja enamik ei saa poest osta seda, mida tahaks, sest hinnad on tõusnud, sissetulekud aga samaks jäänud või vähenenud.
Inimesed ei saa süüa seda, mida tahaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki uuring näitas, et kaks kolmandikku tarbijaist eelistaks kodumaist toidukaupa, siis saavad seda endale soovi järgi lubada vaid jõukamad, rääkis konjunktuuriinstituudi sotsioloog Lia Lepane iga-aastase uuringu tutvustusel.
Kohaliku toidu puhul hinnatakse eelkõige selle harjumuspärast maitset ja värskust, aga ka usaldusväärsust ja tervislikkust. Veerand küsitletuist pidas oluliseks ka lisaainete vähest sisaldust.
Edasist tarbimiskäitumist puudutava küsimuse kohta vastas 43 protsenti, et nad eelistaks mahetoitu ja tervelt 51 protsenti tervislikku toitu, samas saavad seda kõrgema hinna tõttu endale lubada vaid vähesed.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marja Josingu sõnul on mahetoidu hinnavahe tavatoiduga praegu lubamatult suur, ulatudes kordadesse. Samas näitas uuring, et 51 protsenti tarbijaist oleksid valmis mahetoidu eest maksma vaid 10 protsenti enam, väiksem osa maksaks mahedate toiduainete eest peale 20 protsenti ja vaid üksikud üle 30 protsendi.
Küsitlus näitas sedagi, et tarbijal on kodumaist kaupa järjest raskem ära tunda. Ta tahaks küll teada, kust toidu valmistamiseks kasutatud tooraine pärineb, kuid pahatihti tootel kas puudub sellekohane teave või on see nii väikeses kirjas, et seda peaks kodus luubiga uurima.
Teiseks on kaubad seoses kaubakettide omabrändide tulekuga muutunud järjest enam anonüümseks. Küsitletud inimestest vastas tervelt 91 protsenti, et kodumaist toidukaupa on välismaisest keeruline eristada ja alati see ei õnnestu.
Teine vastuolu puudutab valmistoitu, mida inimesed sooviksid samuti senisest rohkem osta, kuid ka selleks napib raha, mistõttu tegelikult on kasvanud nii kodus toidu tegemine kui näiteks kartuli ja muu köögivilja kodus kasvatamine. Samas on vähenenud väljas söömine.
Aastaid tehtud uuringu kohaselt on toidukaupade hindade vaatamise harjumus järjest süvenenud: kui 2007. aastal vaatas poes alati hindu 60 protsenti inimestest, siis mullu juba 71 protsenti. Sama ajaga on 17 protsendilt 11 peale vähenenud nende arv, kes ostavad toidukaupa oma soovi kohaselt. Enamus vastas, et ei saa alati oma soove rahuldada.