9 toitu, mille päritoluga tihti eksitakse

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõõrikud on populaarsed Ameerikas.
Sõõrikud on populaarsed Ameerikas. Foto: Panthermedia / Daniel Garcia Pildiallkiri:

Kuigi sarvesaiakest peetakse Prantsuse kohvikute unelmaks ja sõõrikud on enimlevinud Ameerikas, ei ole sugugi iga toit pärit sellest riigist, mis on roa kuulsaks teinud.

Toiduportaal FoodBeast teeb ülevaate toitudest, mille tegelik päritolumaa tekitab inimestes sageli üllatust, sest nad on harjunud teadmisega, et roog on algupäraselt pärit hoopis mujalt.

Friikartulid. Kui muu maailm kutsub neid «French fries» ehk prantsuse kartulid, näitavad tõendid, et nende juured ei pruugi siiski olla Prantsusmaal. Friikartulite loojaks peavad end belglased, kes frittisid kartuleid talvel kala asemel, kui veekogud kinni jäätusid ning kala polnud võimalik püüda.

Caesari salat. Maailma üks tuntumaid salateid sai alguse Mehhikos Tijuanas, kus selle valmistas Itaalia-Ameerika päritolu restoranipidaja Caesar Cardini ning kus see roog saavutas oma esmase populaarsuse. Seega tasub selle roa eest tänada mehhiklasi.

Sõõrikud. Maailma esimesi sõõrikuid ei pakutud sugugi sõõrikuriigis Ameerikas, vaid neid valmistati juba Vana-Kreekas. Siis nimetati tänapäevaseid sõõrikuid loukouma'deks ning anti neid autasuks olümpiamängude võitjatele.

Sarvesai. Nende algusaeg ulatub Austriasse, kus valmistati kipfel-nimelist poolkuukujulist leiba. Austriast liikusid need Prantsusmaale siis, kui Pariisis avati 1838. aastal esimene Viini pagarikoda. Prantslased armusid sellesse pagaritootesse kohe ning hakkasid sellele lisama magusat täidist, mis jättiski mulje, et tegu on vana prantsusepärase saiakesega.

Kiivi. Suurimateks kiivitootjateks maailmas on Itaalia ja Uus-Meremaa, ent algupäraselt kasvas kiivi hoopis Hiinas Jangtse jõe ääres. Uus-Meremaale imporditi 20. sajandi alguses kiiviseemneid ning nimetati seda Hiina tikriks. Tänapäevane nimevariant «kiivi» on aga juba Uus-Meremaale omane.

Õunapirukas. Õunapirukas on legendaarne Ameerikas, kuid selle algupärane retsept pärineb Inglismaa osavatelt pagaritelt.

Šoti munad. Šoti munad ehk hakklihasse mähitud keedumunad võisid brittideni jõuda hoopis koloniseerimisega Indiast, kus on nendega väga sarnane Nargisi Kofta roa retsept. Viimane koosneb nimelt samuti hakklihamassist, mis sisaldab endas keedumuna.

Pasta. Sellele mõeldes kerkib esimesena mõttesse Itaalia, end pastaroa juured ulatuvad hoopis Hiina ja sealsete nuudliteni. Legendi kohaselt jõudis nuudliretsept Itaaliasse maadeavastaja Marco Polo kaudu, kes reisi Hiina 14. sajandil. Pastal ja nuudlitel on tänapäeval aga tohutult eri variatsioone ning nende valmistamisel on segunenud nii kreeklaste, itaallaste, hiinlaste kui ka ameeriklaste tavad ja retseptid.

Juustukook. Selle eest tahavad au endale võtta samuti ameeriklased, kuna USAs saavutas see magustoit oma populaarsuse. Tegelikult söödeti ehedat juustukooki, mille komponentideks olid jahu, mesi, nisujahu ja juust, energiaallikana olümpiamängudest osavõtjatele Kreekas. Hilisem toorjuustuga Ameerika versioon arendati välja alles tükk aega hiljem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles