Toimekad mahlameistrid on hooajaks valmis

Õunamahl. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kuigi tänavu valmivad õunad väikese hilinemisega, valmistuvad paljud tegijad juba praegu mahlateoks.

Põhiliselt soovitakse mahla saada kas õuntest või pirnidest, kirjutab Meie Maa. «Mahla puhul on baasiks ikka õun või pirn, aga nendega koos pressime palju muud, näiteks sõstraid, arooniaid, isegi viinamarju, ebaküdooniaid, pihlakat või kõrvitsat,» loetles Kuressaares tegutsevaid Karmelia Mahlameistreid juhtiv Kristiina Õun.

Igal hooajal käib nende käe alt läbi sadade inimeste toodud viljadest tuhandeid liitreid mahla. Seejuures lisas naine, et kuna palju on küsitud minimaalse koguse kohta, siis seda piirangut pole. «Kõige väiksem toodud kogus on kahe kolmeliitrise purgi sisse valmis lõigatud õunaviilud,» meenutas ta.

Veel hoiatas Õun, et pigem tuleks puhtad saadused ühes tükis mahlameistritele viia, et tooraine saaks masinatega tilgatumaks pressida. Mis aga kõige tähtsam: kilekottides ei tohiks saadusi transportida, sest siis riknevad need kiirelt. «Plekiliste õunte puhul plekke välja ei lõigata, vaid praagitakse välja,» tõdes ta.

Kuidas aga mahla säilitada? Kuigi pastöriseeritud mahl säilib kauem, võiks seda tarbida ühe hooaja vältel, sest värv ja maitseomadused hakkavad muutuma. Kraaniga pakendis säilib toode toasoojas nädal ja külmikus kuni kuu. Klaastaarasse villitud jook tuleb peale avamist hoida vaid külmikus.

Loe pikemalt Meie Maast.