Ta ei soovinud ajakirjanduse vahendusel rendiäri riske pulkadeks lahti võtta, aga ütles, et need on seotud eeskätt SRÜ riikidega nagu Venemaa, Valgevene ja Kasahstan, kuhu investeerimine kätkeb ohtusid. Tema sõnul sõltub riigiettevõtte välisinvesteering liiga palju globaalse transpordisektori kõikumisest ja asjaoludest, mida me Eestist kontrollida ei suuda.
Seetõttu oligi nõukogu juhi ettepanek, et äriplaani teise osa täitmisega tuleks veel oodata ja pidur maha võtta alles siis, kui esimese 500 vaguni rendiäri on end piisavalt õigustanud.
Edasi vastutab minister Simson
Miks siis ikkagi otsustas nõukogu projektiga edasi minna? «Kahjuks ei leidnud minu ettepanek sellega veel oodata piisavalt heakskiitu,» ütles nõukogu esimees. Ta jätkas, et nüüd liigub vastutus firma omaniku esindaja ehk majandusministri Kadri Simsoni kätte.
Tema sõnul võib riik ehk omanik teha oma varaga, mida tahab. «Omanik võib vahetada aktsiaid ilusti siledaks triigitud kommipaberite vastu või teha mida iganes. Meie nõukogus ei saa seda omaniku eest otsustada,» ütles ta, lisades, et parim, mis nad teha said, oli juhtida kõigile äriplaani riskidele ja kitsaskohtadele tähelepanu. Edasine on aga juba ministri otsustada.
Seda, kas riigifirma juhtkond, omanik või teised nõukogu liikmed avaldasid Jõgile survet, ei soovinud ta kommenteerida. Kui Venemaa vagunidiil peaks vastu taevast lendama, kas siis Jõgi vastutab samuti selle eest? «Juriidiliselt ma ei vastuta, kuna viime ellu omaniku tahet. Kui omaniku otsust ei oleks, ja meie annaks heakskiidu, siis vastutaks küll. Aga seda ma poleks teinud,» selgitas ta.