/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2011/05/20/591004t1h4c1f.jpg)
Oma kogemusest autokoolide ja riikliku sõidueksamiga kirjutab lugeja, kes oli kehva sõiduõpetaja tõttu sunnitud kooli vahetama, ent läbis riikliku sõidueksami peaaegu veatult tänu kahe sõiduõpetaja headele nõuannetele.
Lugejakiri: kahe hea õpetaja nipid aitasid mu riiklikult sõidueksamilt läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu autokooli tee sai alguse 2012. aastal ühes väiksemas linnas. Autokooli sai mindud suure õhinaga ning ootasin väga sõitmist. Küllaltki vara sain aru, et sõiduõpetaja ei sobi. Ta tegeles oma perekondlike probleemidega, samal ajal toimus A-kategooria sõiduõpe ehk siis tähelepanu mulle individuaalselt oli puudulik.
Kuna sõiduõpetaja sõnul ma autokooli sõidueksamiks valmis ei olnud ning ei saanud temalt ka piisavalt õpet, et paremaks lihvida sõitu, jäi autokool venima ning tagasi ma ei läinud. Sel suvel ületasin enda hirmud ja mured ning astusin Tallinnas Zebra autokooli. Kõik oli erinev juba esimesest tunnist saati. Oli aru saada, kuidas õpilane ongi kõige tähtsam ning on oluline, et ta sõidaks hästi, ohutult ning seejuures ka läbiks eksami.
Sõiduõpetajaid oli kaks, kuna esimene oli vahepeal puhkusel ja võib öelda, et see oli parim lahendus, sest teine õpetaja nägi minu vigu teise pilguga ning oskas anda lisanäpunäiteid. Aga kohe kindlasti ei piisa ettenähtud 21 sõidutunnist, isegi kui on olemas eelnev sõidukogemus. Tallinnas on veel lisaks see probleem, et pool sellest ajast võid istuda ummikus või rongi taga oodates ning vajalikud sõiduminutid jooksevad.
Maanteeameti kohta ei ole samuti ühtegi halba sõna öelda. Teooriaeksamile sain nelja päevaga ning juba järgmisel hommikul oli võimalus teha sõidueksam. Olles kuulnud hirmu- ja õudusjutte, olin meelestatud juba nii, et esimese katse kukun läbi ning järgmise eksami proovin teha kodusemas väikelinnas.
Endalegi üllatuseks sai eksam sooritatud, sisse tuli nii mõnigi pisiviga, kuid nagu eksamineerijagi välja tõi, võis need kirjutada eksamipinge arvele ning õiged ja ohutud sõiduvõtted olid olemas. Samuti meeldis see, et ka hiljem andis eksamineerija näpunäiteid, kuidas liikluses paremini toimida. Usun, et eeldus eksami positiivseks läbimiseks on hea sõiduõpetaja ning kindlasti peaks riiklikult üle vaatama õpetamise korra. Sõidutunde on ilmselgelt liiga vähe ning olgem ausad, liiklus kubiseb vigadest, mis teeb kogu õhkkonna väga närviliseks ja seda eriti õppiva algaja juhi jaoks.