/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/03/6955163t1h21ff.jpg)
Kõige odavamaid tooteid ei taha paljud poeletilt haarata, sest sisetunne justkui ütleb, et ega see ei saa ometi hea ja kvaliteetne olla. Mõnele soodsamale tootele peaks samas võimaluse andma ning julgema seda proovida.
Uuring: vein maitseb paremini, kui arvad, et see on kallis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlasterühm Saksamaa Bonni Ülikoolist ja Prantsusmaa INSEAD ärikoolist valisid välja 30 inimest, kes maitsesid erinevas hinnaklassis veine, vahendab Fox. Esmalt näidati neile, kui palju vein maksab, seejärel proovisid nad seda ning teatasid oma arvamuse. Erinevate veinide maitsmise vahel loputasid katses osalejad suud neutraalse vedelikuga, et tabada iga veini kõige täpsemaid maitsenoote. Üllatav oli aga see, et tegu oli samadest viinamarjadest valmistatud veinidega ning erinevused seisnesid vaid nende hinnasildis.
«Nagu eeldada võis, pidasid osalejad maitsvamaks ning hindasid kõrgemalt veine, mis maksid kallimat hinda,» kinnitas uuringu kaasautor professor Hilke Plassmann. Teisisõnu trikitab aju meid arvama, et mida kallim on vein, seda paremini peaks see ka maitsema, isegi kui tegu on kvaliteedilt väga sarnase või identse veiniga.
Teadlased leidsid seose, et kallima veini nägemine ja proovimine aktiveerisid osalejate ajus rohkem need osad, mis on seotud otsuste tegemise, motivatsiooni ja selle töötlemisega. Professor Bernd Weber lisas, et see ajukeskus näitas tugevamat reaktsiooni just kõrgemate hindade puhul ning mõjutas seega nähtavalt ka maitsmise kogemust. Nõnda kipuvadki inimesed arvama, et odav vein ei saa hea olla. Mõneti on see hea uudis veinitarbijale, sest silma kinni pigistades võiks proovida ka soodsama hinnaklassi veine ning leida uusi lemmikuid, tootjad ei pruugi aga selle üle nii rõõmsad olla.
Loe ka: