/nginx/o/2017/07/15/6893607t1he1b1.jpg)
Suurbritannia kavatseb taotleda «ajutist tolliliitu» Euroopa Liiduga pärast blokist lahkumist, teatas Briti valitsus teisipäeval.
Ühendkuningriik tahab Euroopa Liiduga ajutist tolliliitu (1)
15. august 2017, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Downing Street valmistub avaldama oma esimesi üksikasjalikke ettepanekuid tulevikusuhtest Euroopa Liiduga.
Valitsus kavatseb enda sõnul leppida kokku "ajaliselt piiratud rakendamisperioodiga", et anda ettevõtetele kindlust ning lisaaega uue tollirežiimi sisseseadmiseks, ütles Euroopa Liidust lahkumise ja tulevikusuhte kõneluste eest vastutav Briti ministeerium, mida tuntakse lühendiga DExEU.
Valitsus tahab sel perioodil õigust allkirjastada vabakaubandusleppeid kolmandate riikidega, kuid lepped rakenduvad alles pärast kõnealuse üleminekuperioodi lõppemist, lisas ministeerium. Soov erineb kehtivast Euroopa Liidu õigusest - Suurbritannia ei saa Euroopa Liidu tolliliidu liikmena ise rahvusvahelisi kaubanduskõnelusi pidada, vaid need peavad käima läbi Euroopa Liidu
Briti Brexiti-minister David Davis ütles rahvusringhäälingu BBC raadiole, et üleminekuperioodi pikkus on «umbes kaks aastat» ning see peab lõppema enne järgmisi korralisi parlamendivalimisi, mis peaksid toimuma 2022. aastal.
Suurbritannia sõnul lõpeb riigi liikmesus Euroopa Liidu tolliliidus koos Euroopa Liidu liikmesusega 2019. aasta märtsis.
Pärast seda on «üks võimalik lahendus ajutine tolliliit Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel», lisati Brexiti-ministeeriumi teates.
Eksperdid hoiatavad, et uue Euroopa Liidu-Briti vabakaubandusleppe üle on raske pidada kõnelusi enne brittide lahkumist blokist. Brüssel on seni keeldunud kaubanduskõnelusi avamast.
Enne seda tahab Euroopa Liid kokkulepet kolmes valdkonnas - Euroopa Liidust võetud Briti finantskohustuste tasumine ehk nn lahkumisarve, Euroopa Liidus elavate brittide ja Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike õigused ning piir Suurbritannia kontrollitud Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel.
Daviselt küsiti teisipäeval lahkumisarve kohta ning minister vastas, et Suurbritannia täidab «mis tahes tõelised rahvusvahelised kohustused», kuid lisas, et «konkreetset numbrit oktoobriks või novembriks ei tule.»
Ühendkuningriik avaldab suurema osa ettepanekutest teisipäeval, kolmapäeval avaldatakse Põhja-Iirimaad käsitlevad ettepanekud.
Briti ärisid koondav tööstuskoda tervitas ettepanekut, kuid opositsioonierakonnad pidasid ettepanekut «fantaasiaks.»