Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti inimene ihkab töölt ära, kui palk jääb alla 1000 euro

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
500-eurosed.
500-eurosed. Foto: SCANPIX

CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja, selgus, et tervelt 72 protsenti töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele. Kõige innukamalt otsisid uut tööd need, kelle netopalk jäi alla 1000 euro.

Lisaks selgus uuringust, et lähima kuu jooksul plaanib töökohta vahetada iga neljas vastaja (24 protsenti), mida on oluliselt enam, võrreldes eelmisel aastal samal ajal tehtud uuringu tulemustega (18 protsenti). Tööpakkumistele avatud töötajad teenisid keskmiselt 984-eurost netopalka.

«72 protsenti töötajatest on valmis liikuma – seega on tänasel tööturul kõigest alla kolmandiku töötajatest oma tööga niivõrd rahul, et ei  ole avatud konkureerivatele tööpakkumistele,» ütles CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. 

«Peamine põhjus, mis inimese uutele pakkumistele avatuks muudab, on tööga rahulolematus – koguni 90 protsenti töötajatest, kes ütlesid, et ei ole oma tööga rahul, on avatud uutele pakkumistele ja pooled neist on aktiivselt uut töökohta otsimas.»

«Tööjõu aktiivsus tuleneb ka kiirest tehnoloogia arengust, mis võimaldab meil sirvida tööpakkumisi ja ka kandideerida lihtsamini ja kiiremini kui kunagi varem. See aga omakorda tähendab, et töötaja, kes muutub tööl rahulolematuks, saab kiirelt haarata nutitelefoni ja mõne minutiga edastada oma kandideerimisavalduse konkureerivasse ettevõttesse,» selgitas Auväärt.

«Ka valikuvõimalused tööturul on kasvanud – selle aasta esimese seitsme kuuga avaldati CV Keskus.ee tööportaalis 25,7 protsenti rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal perioodil.»

«Lisaks on riikidevaheline avatud tööturg ja vaba meedia muutnud meid teadlikumaks sellest, kuidas maailma ihaldusväärsemad tööandjad oma töötajate eest hoolitsevad – seega ei konkureeri Eesti ettevõtted enam vaid omavahel ja peavad arvestama töötajate kasvanud ootustega,» lisas Auväärt.

«Keskastmejuhtidel, kes on töötajate otsesed ülemused, tuleb näha varasemast tunduvalt rohkem vaeva, et töövõtjad tunnetaksid end väärtustatuna ja sooviksid panustada ettevõtte arengusse.»

Uuringust selgus, et üheks suureks teguriks, kuigi üllatuslikult väiksema mõjuga kui tööga rahulolu, oli ka palganumber – uutele pakkumistele on avatud 85 protsenti neist vastajatest, kes väitsid, et tulevad töötasuga väga halvasti toime.

«Aktiivselt tööd otsivad töötajad teenisid keskmiselt 792 eurot kätte, pakkumistele avatud, kuid ise mitte aktiivselt tööd otsivad töötajad 984 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1049 eurot kätte,» ütles Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.

«Lisaks on madalama palgaga töötajate jaoks ka olulisem, et pakutav palk oleks töökuulutuses avaldatud – 300–626 eurot netos teenivatest töötajatest üle poolte (57 prosenti) on jätnud kandideerimata, kuna töökuulutuses puudus info, millist töötasu pakutakse.»

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Tavapäraselt osaleb küsitlustes üle 10 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitavad läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus.ee,  Eesti Ametiühingute Keskliit, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond ning teised partnerid.

Uuringus osalemine on tasuta, samuti on uuringu peamised tulemused osalejatele tasuta kättesaadavad.

Tagasi üles