«Keskastmejuhtidel, kes on töötajate otsesed ülemused, tuleb näha varasemast tunduvalt rohkem vaeva, et töövõtjad tunnetaksid end väärtustatuna ja sooviksid panustada ettevõtte arengusse.»
Uuringust selgus, et üheks suureks teguriks, kuigi üllatuslikult väiksema mõjuga kui tööga rahulolu, oli ka palganumber – uutele pakkumistele on avatud 85 protsenti neist vastajatest, kes väitsid, et tulevad töötasuga väga halvasti toime.
«Aktiivselt tööd otsivad töötajad teenisid keskmiselt 792 eurot kätte, pakkumistele avatud, kuid ise mitte aktiivselt tööd otsivad töötajad 984 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1049 eurot kätte,» ütles Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
«Lisaks on madalama palgaga töötajate jaoks ka olulisem, et pakutav palk oleks töökuulutuses avaldatud – 300–626 eurot netos teenivatest töötajatest üle poolte (57 prosenti) on jätnud kandideerimata, kuna töökuulutuses puudus info, millist töötasu pakutakse.»
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Tavapäraselt osaleb küsitlustes üle 10 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Uuringut aitavad läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus.ee, Eesti Ametiühingute Keskliit, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond ning teised partnerid.
Uuringus osalemine on tasuta, samuti on uuringu peamised tulemused osalejatele tasuta kättesaadavad.