Limonaadimaksu ähvardab kohtuvaidlus

Magusamaksu seadus peaks jõustuma järgmisel aastal, kuid lahtisi otsi on hulgi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Palju poleemikat tekitanud limonaadimaksu tulevik muutub üha ähmasemaks, kuna riigikogu rahanduskomisjon ähvardab presidendilt pidurit saanud seaduse kaitseks kohtusse minna.

Kui esialgu lootis valitsus magustatud jookide maksu ehk rahvakeeli limonaadimaksu koguma hakata 2018. aasta 1. jaanuarist, siis nüüdseks on see rong läinud, kuna seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. Praegu on aga eelnõu endiselt ripakil ja lahtisi otsi rohkem kui kunagi varem.

Teatavasti jättis president Kersti Kaljulaid juuli alguses magusamaksu välja kuulutamata. Kuigi ta toetas maksu sisulist ideed, milleks on suhkru tarbimise vähendamine, ei meeldinud talle erand, mis vabastab maksust laevadest ja lennukitest kaasa ostetud joogid. See ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, leidis president.

Tervise- ja tööminister, magusamaksu ideeline eestvedaja Jevgeni Ossinovski ütles seepeale, et tema ei ole laeva- ja lennufirmadele tehtud erandit kunagi toetanud ja ta loodab, et riigikogu komisjon viskab selle eelnõust välja. Pärast seda saaks limonaadiseaduse uuesti välja kuulutada.

Rahanduskomisjon ähvardab kohtuga

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin jääb aga presidendi ja Ossinovskiga eri meelt. Tema arvates on rahanduskomisjonis tekitatud magus erisus laeva- ja lennufirmadele väga õige asi, mis soosib Eesti tootjaid ja ettevõtteid. Kui see eelnõust kaotada, ostavad Eesti laevafirmad magustatud jooke välismaalt, mistõttu kaotame me miljoneid eurosid maksutulu, rääkis ta.

Stalnuhhini seisukohta toetab ka laevafirma Tallink Duty Free juhataja Aimar Pärna, kelle sõnul ostavad laevafirmad kaupa riigist, kus on väiksemad maksud ja soodsam hind. «Kui aga karastusjookide hind hakkab magusamaksu tõttu olema Eestis oluliselt kõrgem kui teistes Balti mere äärsetes riikides, lähevadki laevafirmad siit ära,» põhjendas ta. 

Seetõttu konsulteerib Stalnuhhin juristidega, kelle abil loodetakse leida piisavad argumendid, et presidendi otsuse vastu kohtusse minna. «Ega president ei ole jumal. See, et tema mingi arvamuse välja ütles, ei tähenda veel, et see täpselt nii ka on. Ma kordan, et see erand oli õige asi ja see oli tehtud Eesti tootjate huvides,» põhjendas Stalnuhhin. 

Küsimuse peale, et kas pikad kohtuvaidlused ei lükka magusamaksu jõustumist liiga kaugesse tulevikku, vastas Stalnuhhin, et see võib tõesti juhtuda, samas ülemäära ei maksa sellepärast muretseda. «Märgid näitavad, et majandus kasvab ja see võib anda meile teatud varusid,» viitas Stalnuhhin oodatust paremale maksulaekumisele, mis eelarveauke lappida aitaks. 

Viimasele seisukohaga nõustub ka näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder, kes ütles, et suhkrumaksu saatus sõltub koalitsioonipartnerite valmisolekust ja majanduse arengust, teisisõnu maksude ja tulude laekumisest.

Tema lootus on endiselt see, et valitsus leiab kas tänu majanduskasvule või mõnel muul viisil täiendavad katteallikad, mis võimaldaks magusamaksust loobuda. «Pärast sügisest majandusprognoosi tulevad need teemad taas lauale ja siis teeme otsused.»

Seadusega on kiire, aga komisjon muneb

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerdi sõnul on teda häirinud rahanduskomisjoni loidus. Nimelt pole pärast magusamaksu seaduse välja kuulutamata jätmist rahanduskomisjonis sellest kippu ega kõppu kuulda olnud. «See on aga üllatav, sest küsimus on kiireloomuline, eelkõige turuosalised ja ettevõtjad vajavad selgust, millisel kujul suhkrumaks rakendub,» rääkis ta. Seetõttu lubas Sõerd esitada ettepaneku komisjoni erakorraliseks kogunemiseks.

Mihhail Stalnuhhin vastas Sõerdile, et kiiret ei ole kuhugi, kuna peaminister Jüri Ratas andis selgelt mõista, et enne sügist pole tarvidust magusamaksuga tegeleda. «Kui kiire menetlus on koalitsiooni huvides, oleks koalitsioon mulle sellest teada andnud ja siis oleksime suve jooksul seda arutanud, aga seda ei juhtunud,» selgitas ta.

Sõerd ütles, et ta ei saa aru, mis koalitsioonis toimub. «Kõik jäetakse viimasele minutile. Kas valitsusel on üldse mingi plaan, mida suhkrumaksuga edasi tehakse?» küsis ta. Sõerd nõustus, et kuna Eesti majandus kasvab, võib valitsus panustada maksutulude kasvamisele ja seetõttu suhkrumaksust hoopiski loobuda. «Kõik see oleks aga vaja ära otsustada.»

Sama juttu rääkis ka Eesti Karastusjookide Tootjate Liit, kelle liikmeid magusamaks kõige teravamalt puudutab. Liidu juht Nele Normak tõi välja, et tulevik on väga ebaselge. «Me ei tea, kas tuleb maks, millal tuleb maks, kuidas rakendatakse, kuidas kogutakse, kuidas tagatakse võrdne kohtlemine, kuidas võideldakse nutikate kurjategijate katsete vastu kiiresti salaturg käima lükata, kas üldse on võimalik midagi ära teha selle vastu, et piirikaubandusse lisanduvad veel ühed nö magnetkaubad,» loetles Normak probleeme.

Võimalikele kohtuvaidlustele, mis riiki ees ootavad, viitas ka tema. «President on oma arvamuses viidanud ettevõtjate ebavõrdsele kohtlemisele paari konkreetse aspekti osas, aga sama probleem on üleval seaduses läbivalt – ning kindlasti kaitsevad turuosalised oma õigusi nii Euroopa Komisjonis kui ka vajadusel kohtus,» märkis ta.

Rahandusministeeriumist öeldi Postimehele, et magusamaksu eelnõu on taas riigikogu menetluses ja eks riigikogu peab selles osas sügisel otsuse langetama. Milline see otsus tulla võiks – see on juba küsimus poliitikutele endile.

Magusamaksul on veel teisigi lahtisi otsi

Magustatud jookide maks laieneb lisaks karastusjookidele ja magustatud veel ka jogurtitele, piimajookidele ja naturaalsetele mahladele. Samas soovib rahandusministeerium jätta kolm viimast tootegruppi maksu alt välja. Selle tarvis taotleb Eesti riik Euroopa Komisjonilt erandit.

Nii esitaski rahandusministeerium 22. juunil Euroopa Komisjonile riigiabi eeltaotluse. Pärast Euroopa Komisjonilt tagasiside saamist ning konsultatsioone järgneb eeltaotlusele ametlik taotlus. Ametliku taotluse alusel otsuse tegemiseks või lisainfo küsimiseks on Euroopa Komisjonil aega kaks kuud.

Ligi kahe kuu jooksul pole Euroopa Komisjon Eesti riigiabi taotluse peale midagi kostnud. Rahandusministeeriumi sõnul suhtlevad nad Komisjoniga jooksvalt ja esitavad vajadusel lisamaterjale. Otsuse tegemine võtab ministeeriumi sõnul veel aega.