/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/04/01/549937t1h1f7b.jpg)
Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos eeldab, et elektri hind kasvab lähema kolme aastaga märkimisväärses tempos – ligi 20 protsenti. Hinnale annavad hoogu nii elektribörs kui ka võrgutasud.
Valitsus prognoosib 20-protsendilist elektrihinna tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2013. aastal hakatakse koos elektrituru avanemisega ka majapidamistele müüma elektrit vabaturul kujuneva hinnaga, mis toob kaasa ajutise inflatsiooni kiirenemise,» kirjutasid rahandusministeeriumi analüütikud viimases majandusprognoosis.
Elektrienergia ja võrgutasude kallinemine peaks rahandusministeeriumi prognoosi järgi tuleval aastal lisama inflatsioonile 0,12 protsendipunkti, 2013. aastal 0,6 ja 2014. aastal taas 0,12 protsendipunkti.
Võrdluseks: näiteks maagaasi hinnast sõltuva toasooja hinnatõusu mõju üldisele inflatsioonile on väiksem: vastavalt 0,29, 0,1 ja 0,1 protsendipunkti.
Kui suurt elektri hinnatõusu ministeerium aga eeldab?
«Kevadises majandusprognoosis on arvestatud, et kõige suuremat mõju lähiaastate majapidamiste kasutatava elektri hinnale omab elektrituru täielik avamine 2013. aastal, sest praegu reguleeritud turul müüdava elektri hind jääb alla vabaturul kujunevale hinnale,» kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits.
«Lisaks on prognoosis arvestatud võimalusega, et lähiaastatel mõjutavad elektri hinda võrgutasude ning taastuvenergiatasude muutused,» lisas Laurits.
Rahandusministeerium on tarbijahinnaindeksi prognoosimisel eeldanud, et elektri lõpphinna tõus majapidamistele võib aastal 2012 ulatuda 2 %-ni, aastal 2013 15%-ni ja aastal 2014 2%-ni, kinnitas Laurits.
Elektribörsi hinnatõusu suurust on keeruline hinnata. Kui võtta aluseks Soome hind, siis ootab Eesti tarbijat ees peaaegu 100-protsendiline elektrienergia hinnatõus. Eilne börsi hind oli näiteks 55 eurot, kui siseriigis on suletud hinnatasemeks ligi 30 eurot megavatt tunni eest.
Eesti ja Soome elektriturud aga ühilduvad täielikult pärast Estlink 2 valmimist, mistõttu 2013. aastal võib siinne börsihind olla madalam. Seega võiks tarbija eeldada 30-50 elektrienergia hinnatõusu, mis lõpphinnas on umbes poole väiksem ehk 15-25 protsenti.
Eesti Energia taotleb praegu võrgutasude hinnatõusu konkurentsiametilt. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi otsustades tuleb see ettevõtte soovitust pisut väiksem, sest ettevõte küsis kuue protsendilist, kuid rahandusministeerium on prognoosinus kahe protsendilise hinnatõusu. Arvestama peab ka sellega, et Eesti Energia küsitud hinnatõus jõustub eeldatavasti juba sügisel, mistõttu võrdlusbaasid ei ole aasta kaupa võrreldavad.
Võrgutasudele lisavad oma ka Eleringi investeeringud Estlink 2 ehitusse ja Estlink 1 väljaostu.
Valitsusliit on küll deklareerinud, et taastuvenergiatasu tuleb vähendada, kuid praktiliste sammudeni pole poliitiliste erimeelsuste pärast jõutud. Samal ajal lisandub igal aastal uusi tuuleparke ja taastuvatest allikatest kütust kasutavaid soojuselektrijaamu.