Kõik, mida pead teadma toidu säilivustähtaegadest

Foto: Panthermedia / Adam Wasilewski

Kui mõne toiduaine puhul kehtib kindel reegel, et pärast «kõlblik kuni» kuupäeva võib nende söömine juba tervist ohustada, siis on ka hulk toite, millele märgitud säilivuskuupäevaga võib lõdvemalt ümber käia.

Esmalt on oluline vahet teha, kas toiduaine pakendil on kirjas «kõlblik kuni» või «parim enne» ning mis on nende erinevus. Kui «parim enne» viitab sellele, et pärast nimetatud kuupäeva võib toidu kvaliteet mõnevõrra väheneda, on see siiski ka edaspidi söödav, siis «kõlblik kuni» tooteid üle nimetatud kuupäeva tarbida ei maksa. Valdavalt võiks jälgida rusikareeglit, et värske liha ja kala võiks kiiresti ära tarvitada, muude toitude osas võib lubada endale mööndusi, kui toiduaine näeb veel värske välja.

Toiduportaal Mashed teeb ülevaate, millisel juhul tuleb säilivustähtaegadest rangelt kinni pidada ja millisel mitte.

Muna. Munad säilivad üldjuhul 3-5 nädalat pärast ostu, külmikus säilitades võibolla ka kauem. Muna võib ka pärast säilivustähtaja lõppu tarvitada, kui see katki lüües imelikult ei lõhna ning tundub lahti kloppides tavapärane. Paha ei tee ka klassikaline veekatse – värske muna vajub vees põhja, vana tõuseb pinnale.

Piim. Piim võib värskena püsida kuni nädal pärast säilivustähtaega, ent ka see vajab enne tarvitamist katsetust. Nimelt kui piima lõhn, värv või konsistents on tavapärasest erinev, siis seda enam juua ei või. Piima võiks külmikus hoida riiulil, mitte ukse küljes, sest riiulil puutub see vähem kokku temperatuurimuutustega.

Juust. Juustu eluiga sõltub eelkõige selle sordist. Peamine märk selle halvaksminekust on kahtlemata hallituse teke, välja arvatud tavapäraste hallitusjuustude puhul. Üldiselt säilivad kuivad juustud kauem kui niisked juustud, ettevaatlik tuleb olla aga riivitud juustudega, kus tuleb hallituse ilmnemisel terve pakk ära visata. Kui juust näeb välja ja maitseb hea, siis võib seda aga süüa.

Toiduülejäägid. Neid tuleks kindlasti hoida külmikus ning kiirelt ära tarvitada. Maksimaalselt võivad need toatemperatuuril seista kaks tundi ning külmikus maksimaalselt kolm päeva, seejärel pole need aga söömiseks enam nii turvalised.

Liha ja kala. Need olgu alati külmkapis ning nende värvust ja lõhna tuleb hoolega jälgida, isegi kui «kõlblik kuni» tähtaeg pole veel käes. Kui toores liha või kala tundub kahtlane, on mõistlikum see ära visata. Kui aga tead, et ei jõua neid paari päevaga ära tarvitada, võid need panna sügavkülma, kus need võivad säilida mitme kuu vältel.

Mesi. Niiskusevaest mett võib pidada pea igavesti säilivaks toiduaineks, sest mikroorganismid seal kaua elada ei saa ning seepärast on meel väga raske pahaks minna. Kui jätta see aga lahtiselt kapile seisma, pääseb niiskus ikkagi sellele ligi. Seepärast säilita mett õhukindlas purgis ja kuivas kohas.

Mahl. Puuviljamahlad on üldiselt happelised ning bakteritel on neis raske elada – see tähendab, et ka mahlad võivad säilivustähtajast kauem vastu pidada. Suhkruga mahlajoogid säilivad täismahladest kauemgi, sest suhkur toimib neis hea säilitusainena.

Konserveeritud toidud. Enamik neist püsib samasugusena mitme aasta vältel, mistõttu ei pea tähtaegadest rangelt kinni pidama. Erandiks võivad olla happelised toidud, näiteks konservtomatid, mis püsivad kvaliteetsena umbes poolteist aastat. Konservtoite võiks säilitada jahedas ja kuivas kohas.

Makaronid. Kui värske pasta püsib maitsvana kuni viis päeva, siis kuiv avamata pakendis pasta kehtib julgelt veel aasta või isegi kaks pärast sellele märgitud kuupäeva.

Leib/sai. Siin kehtib lihtne reegel – kui sa hallitust ei leia, siis lase sel hea maitsta. Kui leib ja sai püsivad kõige maitsvamad toatemperatuuril, siis eluea pikendamiseks võib need panna ka külmikusse või soovi korral mitmeks kuuks sügavkülma.

Jogurt. Selle eluiga sõltub suuresti sellest, kas jogurt on avatud või mitte. Kinnisena võib see külmikus säilida umbes nädala pärast pakendile märgitud kuupäeva, avatud jogurti peaks aga ära sööma 5-7 päeva jooksul. Toatemperatuurile jogurtit jätta ei tasu.

Delikatessliha. Kuigi see võib ka pärast «kõlblik kuni» kuupäeva kena välja näha, ei ole enam mõistlik seda tarbida. Delikatessliha halvaksminekust annavad märku eelkõige limane, kleepuv pind ning veider hais.

Jäätis. Võib tunduda, et jäätis säilib sügavkülmikus igavesti, kuna bakterid ei saa seda seal rünnata, ent nii see siiski pole. Bakterite tegevus on külmaga lihtsalt aeglustunud. Iga kord, kui jäätis puutub õhuga kokku ja hakkab vaikselt sulama, asuvad selles tegutsema ka bakterid. Avamata jäätist võiks kodus hoida 3-4 kuud, avatult aga püsib jäätis parimana 1-2 kuu vältel.

Õlu. Erinevalt veinist ei muutu õlu ajaga paremaks, mistõttu peaks ka selle säilivustähtaega jälgima. Õlu maitseb parimana kahe kuu jooksul pärast selle pudelisse villimist, hiljem hakkab see aga oma maitseomadusi kaotama.