Läti suurvesi lõi elektribörsil hinna alla

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanilinna hüdroelektrijaam.
Jaanilinna hüdroelektrijaam. Foto: Andrus Karnau

Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul on Läti hüdroelektrijaamad, mis kevadise suurvee tõttu töötavad täie koormusega, löönud ka Eesti elektribörsil hinna alla 40 euro megavatt-tunni eest.

Võrdluseks Nord Pooli keskmine elektrihind oli esmaspäeval 55,31 eurot, Eesti hinnapiirkonnas aga 37,36 eurot.

«Kui tavaliselt on Lätis suvel ja hilissügisel elektri defitsiit, sest soojusjaamadel ei ole töötamiseks piisavat soojuskoormust ja Daugaval vett, siis kevadeti muutub Läti tänu suurveele ühel hetkel importivast elektrisüsteemist suureks eksportijaks. Ja Eesti omakorda eksportivast süsteemist importivaks,» kirjutas Veskimägi oma blogis.

Veskimägi jätkas, et argipäevadel on olnud Läti impordi suurus umbes 150 – 200 MW, päeval impordime vähem öösel rohkem. Nädalavahetusel ulatus import isegi 350 – 400 MWni.

«Mõneti on see parim näide ühiskondade sotsiaal-majanduslikust võidust, kui integreerida elektrisüsteeme, elektritootmise viise ja turge. Suurem süsteem, erinevate tootmisviiside ja kütustega annab optimaalseima lahenduse nii tarbijale läbi parema hinna, kui tootjatele läbi võimaluse oma tootmisvõimsusi maksimaalselt ära kasutada,» jätkas Veskimägi.

Veskimägi märkis, et Eesti hüdrojaamade võimsus on peaaegu olematu – 4 MW. Eesti oleks õigus kolmandikule Narva hüdrojaama võimusest. Viimases töötab kolm 42 MW generaatorit.

Veskimägi sõnul oleks ligi 50 MW võimusega hüdrojaam juba märkimisväärse suurusega tegija Eesti elektriturul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles