/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/08/13/6989259t1h8de1.jpg)
Turistidevastased meeleolud said alguse Veneetsias ja Barcelonas, nüüd aga on ka teiste linnade elanikud turistide vastu meelt avaldamas.
Lõuna-Euroopa mässab turistide vastu (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pahameel suure turistide arvu üle sai algust Hispaanias, mida külastas mullu 75,6 miljonit turisti. Barcelonas on pinged üles kruvinud aastaid, kuna külastajate arv üha kasvab. Raevu turistide vastu väljendatakse näiteks turismibusside rehvide läbitorkamisega, vahendab the Guardian.
Proteste on olnud ka San Sebastiánis, kus uut protestimarsii kavandatakse 17. augustiks.
Eelmisel kuul oli turistide vastane meeleavaldus Veneetsias, kus elab 55 00 inimest, kuid mida külastas eelmisel aastal üle 20 miljoni turisti. Tuhanded kohalikud marssisid läbi linna protestidest turistide suure hulga vastu. Muuhulgas seepärast, et üürihinnad tõusevad, kruiisilaevad saastavad ning see kõik mõjub laastavalt keskkonnale.
ÜRO alla kuuluva Maalima Turismiorganisatsiooni peasekretär Taleb Rifai märkis Guardianlie, et turistide vastaste meeleolude levik on väga muretekitav ning tõdes, et kui protsesse õigesti juhtida, võib turism olla kogukondade ja keskkonna parim sõber.
Turismiorganisatsioon soovitab viia turiste kesklinnast kaugemale, vähendada turismi hooajalisust ning tulla vastu ka kohalike inimeste soovidele. Turistide arvu vähendamine ei ole organisatsiooni hinnangul lahenduseks.
Veneetsias keelati juunist kesklinna uute majutuskohtade loomine. Milanos on keelatud aga toiduautod ja selfipulgad. Dubrovnikus, kuhu kruiisilaevad toovad tuhandeid turiste, on inimeste arvu jälgimiseks üles seatud turvakaamerad. Kui vanalinnas on inimesi liiga palju, siis uusi külastajaid linna ei lasta. Horvaatia peosaarel Hyvar on aga ülemeelikuid briti turiste hakatud kõvasti trahvima.