/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/08/13/6989183t1h7c3c.jpg)
Kaks kolmandikku poepidajatest Rootsis arvab, et lõpetab 2030. aastaks sularahaga arveldamise, selgub Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi uuringust.
Rootsis on sularaha lõpp lähedal (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks uuringu autoritest, Niklas Arvidsson usub, et see on täiesti teostatav.
«Arengud on praegu väga kiired. Pankade jaoks on sularahaga arveldamine lisakulu. Seega jääb sularaha alles ainult nii kauaks, kui kauplused seda nõuavad,» rääkis ta lehele Svenska Dagbladet.
Kuniks kauplus teavitab kliente juba sisenedes selgelt, et nad sularaha vastu ei võta, on sellest keeldumine juba seaduslik. Kui müüja aga kliendile alles kassas ütleb, et sularahaga arveldada ei saa, siis on ta hiljaks jäänud ja rikub seadust.
Juba täna tehakse 80 protsenti kõikidest ostudest Rootsis pangakaardiga. Aga mitte kõikjal Euroopas ei ole inimesed nii altid kaardimaksetele üle minema. «Näiteks Saksamaal kasutatakse sularaha rohkem ning see tekitab inimestes enam kindlustunnet. Tegemist või olla ka sooviga teha makseid ilma, et pank sellest teaks,» arvas Arvidsson.
Rootslased aga panku ei pelga. Pealegi aitab sularaha kasutuse vähendamine varimajandust ohjata. Teisalt aga on sularahast loobudes vaja kriisideks paremini valmis olla. Mida teha siis, kui elekter ära läheb või süsteem langeb küberrünnaku ohvriks?