Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kuidas valida muruniidukit?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niiduki valikul tuleb mõelda, hooldatava murulapi suurusele, viisile, kuidas niita, ning sellele, mida niidetud rohuga ette võtta. Pildil niidukid Maamessil.
Niiduki valikul tuleb mõelda, hooldatava murulapi suurusele, viisile, kuidas niita, ning sellele, mida niidetud rohuga ette võtta. Pildil niidukid Maamessil. Foto: Ove Maidla

Sajandeid kasutusel olnud vikatile pakutakse tänapäeval nii palju alternatiive, et nende hulgast õige valimine võib üsnagi keerukaks osutuda.

Esiteks tuleb arvestada niidetava murulapi suurusega, teiseks kaaluda erinevaid niitmise viise ning kolmandaks mõelda, mida teha niidetud rohuga.

Elektriline või bensiinimootoriga?

Väikese, näiteks ridamaja murulapi hooldamiseks piisab käsiniidukist, mille trummel  lõikab muru ühtlaselt ja ei tee müra.  Mugavam on robotniiduk, mis toimetab aias ise, laeb end vajadusel  ja hoiab muru korras vaikselt. Selline mugavus nõuab aga muidugi vikatist suuremat investeeringut.

Naabrid hoiab sõbralikena ka bensiinimootoriga niidukitest vaiksem elektrijõul toimiv niiduk. Elektriniidukit on otstarbekas kasutada kuni 800-ruutmeetrise murupinna hooldamiseks. Seda seetõttu, et elektriniidukite lõikelaius jääb valdavalt 30 sentimeetri kanti ja nii suuremate pindade hooldamine nendega suhteliselt töömahukas.

Suurema, kuni 2000 ruutmeetri suuruse aia aitab korras hoida bensiinimootoriga niiduk. Neid on turul väga erineva võimsusega ja funktsionaalsusega.  Lõikelaius jääb vahemikku 40-56 sentimeetrit.

Kas viitsid lükata ja riisuda?

Suuremate ratastega niidukeid on ebatasasel pinnal lihtsam lükata ning nendega on kergem manööverdada.  Tööd aitavad kergendada niiduki isevedavad rattad – selliseid niidukeid on nii esiratta kui ka tagarattaveoga ja nii ühtlase kui reguleeritava kiirusega.  Tagarattaveoga niiduk saab hakkama ka kallakul. Eriti suurte kallakute, näiteks keldrikatuste niitmiseks on sobilikem hõljukniiduk.

Valik sõltub ka sellest, mida soovite teha niidetud rohuga. Multšimine sobib juhul, kui niidate muru sageli. Peenekslõigatud rohulibled väetavad muru ning muudavad selle põuale vastupidavamaks.  Kõrvaleheitega niidumasin tasub valida siis, kui olete valmis vaaludesse kogunenud rohu kokku riisuma. Kogumissüsteemiga niidukite järel pole koristada vaja. Kogumissüsteem on kasulik ka sügisel lehtede kokku korjamiseks.  

Raider või traktor?

Arvestades, et 1000-ruutmeetrise murupinna niitmiseks tuleb läbi käia kaks-kolm kilomeetrit, tasub suurema pinna niitmiseks kaaluda juba raideri ehk esilõikuri soetamist. Raider on murutraktor ja võimekuselt on see ka traktoriga sarnane. Põhiline erinevus on niidukorpuse asukohas: raideril asub niidutera esiratastest ees, traktoril taga. Sellest lähtuvalt sobib parema manööverdamisvõimega raider liigendatud aeda, lagedamal alal saab hästi hakkama ka traktor.  

Veel suurema pinna hooldamiseks passib võimsam murutraktor või  raider, mida saaks kasutada ka sügisel ja talvel. Näiteks tuleb neliveoga raider toime märjal pinnasel ja kallakutel. Samuti saab sellele lisaks osta hulga tarvikuid - samblareha, lumesaha või puhuri, puisturi muru külvamiseks, harja teede puhastamiseks ja isegi järelkäru.

Tagasi üles