Eesti pangad: kahtlane makseselgitus võib tõesti pahanduse tuua

SEB internetipank. Foto: Laura Oks / Õhtuleht / Scanpix Baltic

Sarnaselt Soome kolleegidele rõhutavad Eesti pangad, et pangaülekandeid jälgitakse pidevalt ning kui selle makseselgituseks kirjutada kahtlase maiguga lause, võib see halvasti lõppeda.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum selgitas, et tulenevalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidest on pankadel kohustus tunda oma klienti – tuleb teada, kes ta on, millega tegeleb ja teatud juhtudel ka seda, kust on pärit tema vara. Samuti on pangal kohustus teavitada kahtlastest asjaoludest Rahapesu andmebürood.

«Kui (pangaülekande – toim.) makseselgitus viitab otseselt võimalikule kuriteole või on muus mõttes kahtlane, siis on küll võimalus, et kliendi käitumist analüüsitakse ning vajadusel ka politseid teavitatakse,» tõdes Rum. Kui on ilmselge, et makseselgituse näol on tegu huumoriga ning kliendi tegevus ei ole üldiselt kahtlane, siis võtab pank selle tema sõnul lihtsalt teadmiseks.

Loe ka:

• Soome pank hoiatab: makseselgituses ei tasu nalja teha

Rum märkis, et naljaka makseselgituse tõttu ei saa välistada, et makse teostamine viibib ning pank või rahapesu andmebüroo tahab esitada täiendavaid küsimusi.

Nordea kommunikatsioonispetsialist Jana Kutšinskaja lisas, et pankade kohustus reaalajas tehtavaid tehinguid monitoorida ja võimalikke rahapesu ning terrorismi rahastamise juhtumeid ennetada puudutab tavakliente vähe, kuid siiski tuleb makseselgitusse märkida õige põhjus. Kui makseselgitusse leidub mõni kuritegevusele viitav mõiste, peab makse tegija tõepoolest pangale või äärmuslikemal juhtudel ka politseile selgitama makse tegemise tegelikku põhjust.

Kokkuvõttes rõhutavad pankade esindajad, et must huumor jäägu siiski reaalsesse ellu ning makseselgituste kirjutamisel tuleb olla korrektne, et vältida asjatuid arusaamatusi.