Tarbijakaitsele enam väga palju euroküsimusi ei esitata

Euroga seotud muresid enam väga palju tarbijakaitsesse ei jõua. Foto: Mihkel Maripuu

Kui esimesel eurokuul tabas tarbijakaitseametit euroga seotud pöördumiste, küsimuste ja vihjete tulv, siis märtsis aprillis on sarnaseid signaale tulnud kümneid kordi vähem.

Tarbijakaitse nõuandetelefonile tuli jaanuaris euroga seotud teemadel kokku 455 kõnet. Juba veebruaris oli sarnaseid kõnesid 58. Märtsist kuni 10. aprillini oli tarbijakaitsele euroga seotud küsimustes helistanud 28 korda.

Eurot puudutavatel teemadel saatsid inimesed ametile ka kirjalikke järelepärimisi. Esimese saja europäeva jooksul laekus neid kokku 209. Samas pea kaks kolmandikku sellest hulgast panid inimesed teele jaanuaris.

Jaanuar-veebruar olid tarbijakaitseameti statistika järgi kuud, mil tuli väga palju signaale hinnatõusude kohta. Tarbijate vihjete järgi patustasid euro varjus hindade tõstmisega nii need ettevõtted, kes olid liitunud «Euro hinda ei tõsta»-liikumisega kui ka need, kes ausa hinnastamise leppest kõrvale jäänud.

Ise tegeles tarbijakaitseamet hindade kahes vääringus avaldamise kontrollimisega. Esimese saja europäeva jooksul tehti sarnaseid kontrolle 1639. Rikkujaid oli keskmiselt 11 protsenti. Kuude lõikes oli aga rikkumisi kõige enam jaanuaris (15 protsenti), märtsi lõpuks oli rikkujate osakaal enam kui poole võrra vähenenud. Kõige suurem ettevõtjatepoolne eksimus on ameti statistika järgi olnud vale ümardamine.