Statistikablogi: noored magavad palju ning veedavad hulga aega teleri taga

Noored vaatavad palju telerit ning veedavad aega arvutis. Foto: Panthermedia / LightField Studios

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel noortepäeva. Statistikaameti blogis vaadeldi sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noored ärkavad suhteliselt vara - nädala sees poole seitsme paiku, nädalavahetuseti veidi hiljem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele, mis võtavad päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueine võtab aega umbes kümme minutit ja seda süüakse enne kella üheksat. Paljude noorte puhul eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab, kui kas vanematest eraldi elamisele või vähemalt mõningale iseseisvusele.

Kooliminek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit. Koolis ollakse keskmiselt avavahemikus kell 10-13.30. Õppimisele kokku kulub päevas 10–14-aastastel keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel 26 minutit.

Arvuti või nutiseadmete abil intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus toimub noortel hommikuti kella 10.30 ja 11.00 vahel ning pärastlõunal kella 16.30 paiku. Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt neli minutit ja 15–24-aastased seitse minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud ühe tunni ja 23 minutini päevas ja vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad lähtuvalt oma muudest tegemistest erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, aga paljudel jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13-15 või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse hiljem ja pikemalt. Toidu valmistamisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal kaheksale minutile ning 15–24-aastastel 31 minutilt 21 minutile. See viitab sellele, et palju süüakse kas valmistoitu või kodust väljas.

Noortel kulub füüsilistele harjutustele päevas ligi üks tund - 10–14-aastastel 65 minutit ja vanematel 43 minutit. Noorematel on see aeg kümnendi jooksul kuue minuti võrra lühenenud ja vanematel viie minuti võrra pikenenud. Peamine aeg sportimiseks on vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81 protsenti 15–24-aastastest, lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13 protsenti alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub noortel ka muude harrastustega tegelemisele. 15–24-aastaste seas on levinuim muusika, millega tegeleb neist 17 protsenti. 16 protsenti noori tegeleb fotograafiaga, 13 tantsuga, 11 käsitööga ja 9 protsenti kujutava kunstiga. Veel tegeletakse filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisainiga ning vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Noored on aktiivsed kultuuritarbijad

Noorte seas on armastatuim kultuuriasutus kahtlemata kino, kus käib aasta jooksul vähemalt korra 83 protsenti noortest. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72, kontserdil 64 ja kultuurimälestisi külastamas 62 protsenti. Ligi pooled käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil pigem hiljem. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt neli minutit ja 15–24-aastastel 13 minutit päevas. Lugemisele kulub noorematel 20 minutit ja vanematel 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku samuti vähem aega kui sajandivahetusel.

Majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja õdede-vendade eest hoolitsemine jm) kulub noortel päevas 1 tund ja 20 minutit. See aeg on samuti võrreldes sajandivahetusega lühenenud.

Õhtusöök satub paljudel tihti täistunnile vahemikus kella 18-20. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel telerivaatamisele, mida tehakse 1 tund ja 50 minutit päevas. See aeg on siiski lühenenud 10–14-aastastel 35 minutit ja 15-24-aastastel 40 minutit. Telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle seitsme ja vanematel veidi alla seitsme tunni.

Suurima osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magatakse veidi all 10 tunni ööpäevas, minnes magama õhtul kella 22 ja kesköö vahel. Paljudel võib magamaminek venida kuni kella neljani hommikul, millest tulenevalt võib uneaeg olla oluliselt lühem kui see noorele vajalik oleks.