Jalgrattaga bussi peale saamiseks peab õnne olema (3)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussifirmad soovitavad ratta keti ja veljed kinni katta.
Bussifirmad soovitavad ratta keti ja veljed kinni katta. Foto: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Kui suvepuhkuse lõppedes on vaja maalt linna kolida ka jalgratas, siis tasub teada, et bussi peale pääsemine selgub vahetult enne väljasõitu. Mõni bussifirma nõuab ratta osalist lammutamist, teisel juhul piisab keti katmisest.

«Sõitjal on ühissõiduki pagasiruumis õigus tasuta vedada pagasit ja eripagasit, mille ühiku kõrguse, laiuse ja sügavuse mõõtmete summa ei ületa 150 sentimeetrit ja ühikute kogukaal 30 kilogrammi. Tavaline jalgratas nendesse piiridesse ei mahu,» ütles MK Autobussi veokorraldaja Tair Teder. Seega on ratas suuremõõtmeline eripagas, mille eest nende firma bussides lisatasu maksma ei pea.

«Oluline on meeles pidada, et reisija pagas (sealhulgas jalgratas) ei tohi määrida ühissõiduki pakiruumi, salongi ega teiste reisijate pagasit,» rääkis Teder. Puhtuse hoidmiseks on kõige lihtsam transportida jalgratast spetsiaalses jalgrattakotis (või -kastis) või kasutada rehvide ja õlise ketiosa jaoks katvaid linasid jne. 

«Bussijuhil on kohapeal õigus hinnata jalgratta sobivust pakiruumi paigutamiseks,» ütles Teder.

Veokorraldaja sõnul soovitakse harva rattaga bussi peale tulla ja probleeme sellega olnud ei ole. Inimesed uurivad enne, millised on nõuded ja üldjuhul nendega ka arvestatakse viisakalt.

Ilma esiratasteta mahub rohkem

«On olnud ka mitmeid jalgrattaid korraga, aga teadaolevalt ükski ratas ruumipuuduse tõttu pagasiruumis maha jääma ei ole pidanud,» sõnas Teder. Ta lisas, et vajadusel eemaldatakse esiratas ja nii on võimalik rattaid kompaktselt paigutada.

«Jalgrattad ja kogu muu tavapärasest suurem pagas (lapsevanker, muusikainstrumendid, spordivahendid jms) ei pruugi alati bussi pagasiruumi ära mahtuda ning sellise eripagasi paigutamise võimalus tekib alles pärast tavapagasi äramahutamist pagasiruumi ehk kui ruumi üle jääb,» selgitas Taisto Liinide veokorraldaja Jan Landrat.

Rattaid iga bussi peale ei võeta

Kuna busside pagasiruumi suurused on erinevad, siis päris kõigil liinidel Taisto eripagasi transpordi võimalusi ei paku. «Seega kui on soov transportida Taisto liinibussiga jalgratast, siis palume meiega eelnevalt telefonis või e-kirja teel ühendust võtta ja oma konkreetsest sõidusoovist teada anda, siis saame eelnevalt vastava reisi bussijuhile info edastada ja oskame sellega ette arvestada,» rääkis Landrat. Ta rõhutas, et reeglina üle kahe jalgratta bussi pagasiruumi ära ei mahuta.

Jalgratta puhul on oluline, et see ei määriks ära bussi pagasiruumi ega võimalikul kokkupuutel teiste reisijate pagasit. «Seega enim määrivad jalgratta osad ehk kett ja rataste osa peaksid olema kaetud,» lisas ta. Tallinna bussijaamas pakutakse ka jalgrataste kiletamise teenust.

Piletiraha tagasi

Ka Lux Expressist kinnitati, et jalgrattaid võetakse peale ainult bussi pagasiruumis vaba ruumi olemasolul. Jalgratta pagasiruumi mahtumise võimalikkuse otsustab bussijuht kohapeal vastavalt olukorrale vahetult enne reisi väljumist. «Transporditaval jalgrattal peab olema eraldatud esiratas ning nii esiratas kui ka jalgratas peavad olema eraldi pakendatud. Pakendatud jalgrattal ei tohi olla teravaid väljaulatuvaid osi, mis võivad kahjustada teiste reisijate pagasit,» loetles Lux Expressi pressiesindaja Marina Bachmann nõudmisi, millele ratas peab vastama.

Bussi pagasiruumi mittemahtunud jalgratastega reisijate piletitele teeb bussijuht vabas vormis sellekohase märkuse ning reisijal on selle alusel õigus piletiraha tagasi saada.

Seadus ei reguleeri

Majandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul praegu jalgratta transporti ühissõidukis (buss) ühistranspordiseaduses eraldi reguleeritud ei ole.

Seaduse vanas versioonis oli peatükk «Veo eeskiri», kus oli sätestatud ka jalgrattavedu  linna-, valla- ja maakonnaliinidel. «Tookord pidi jalgratas olema kokku pandud ja ümbrises. Kaugliinidel ei olnud ka tookord jalgrattavedu täpsemalt sätestatud, kuid kui see mahtus ette antud mõõtudesse ja kaalu ning oli pakendatud, siis võis neid pagasiruumis vedada,» rääkis Loide.

Kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt on sõitjal õigus sõiduki salongis või pagasiruumis tasuta vedada lisaks käe-, arvuti- ja kandekottidele ning sarnasele pagasile ka ühte reisikotti või sarnast käsipagasit, liikumisabivahendeid, puudega isikute juht- või abikoeri, lapsevankreid ja –kärusid, kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga väikeloomi.

Lisaks nimetatule võib sõiduki salongis või pagasiruumis vedada mõistlikus suuruses ja koguses teisi sõitja asju.

 «Seega saab jalgratast lugeda sõitjaga kaasas olevaks mõistlikus suuruses asjaks või pagasiks,» ütles Loide.

Sõitjaga kaasas olev pagas või asjad ei tohi ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara, määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit. 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles