/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/08/10/6978399t1hf167.jpg)
Maaeluminister Tarmo Tamm muutis maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse tingimusi, mille kohaselt muu hulgas ei ole enam võimalik saada toetust Rail Balticu trassi alla jäävatele aladele investeeringute tegemiseks.
Uue määrusega enam toetust Rail Balticu trassil ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu trassi alusel maal investeeringute toetamine lõpetatakse, kuna taotlejal puudub võimalus selles koridoris oma majandustegevust pikaajaliselt jätkata. Lisaks sellele näevad muudatused peamiselt ette tööhõive suurendamise toetamist maapiirkondades, teatas maaeluministeerium.
Tulevast aastast seotakse muudatustega toetuse saajale kehtiv töötajate arvu säilitamise kohustus uute töökohtade loomise ja töötajate arvu kasvuga. Seejuures eelistatakse projekte, kus investeeringu tulemusel luuakse juurde täistööajaga töökohti tegevuste elluviimise asukohta.
Samuti lisab maaeluministeerium kaks uut hindamiskriteeriumi, mille läbi eelistatakse investeeringuid, mis avaldavad positiivset mõju kuni 40-aastaste ettevõtlusele ja puuetega inimestele.
Taastuvenergia investeeringute puhul eelistatakse enam bioenergia tootmist, näiteks sellist, kus toorainena kasutatakse poollooduslike koosluste hooldamisel tekkinud heina. Kaasneva tegevusena toetatakse elektrivõimsuse suurendamist ja vajalike võrkudega liitumist.
«Selleks, et elu maapiirkondades säiliks, on vaja töökohti. Muutsime määrust, et soodustada töökohtade loomist maale, et maapiirkonnas oleks püsiv majanduslik võimekus ning inimestele jätkuks tööd,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Enam tähelepanu pööratakse noorte ettevõtlusele ning puuetega inimeste võimalustele.»
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.4 «Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas» üldeesmärgiks on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades, püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine.
Sihtgrupiks on mikroettevõtjast põllumajandustootjad ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Meetme raames on tagastamatu abi kogu eelarve programmiperioodiks 57 miljonit eurot. Praeguseks on toimunud kaks taotlusvooru ja heakskiitva otsuse on saanud 340 taotlust toetussummas 28 miljonit eurot. Koos ettevõtjatepoolse finantseeringuga kavandatakse maapiirkonda investeerida 72 miljonit eurot.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale: teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Määrus avaldatakse Riigi Teatajas. 2017. aastal vastava meetme raames taotlusvooru ei toimu. Meetme kolmas taotlusvoor toimub 2018. aasta märtsikuus.