Seitse soovitust tulevasele tudengile rahaasjadega toime tulekuks

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tudengina rahaasjade ajamine võib olla paras väljakutse, kuid õigesti majandades on võimalik ära elada ka vähese eest. 

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus annab seitse soovitust, millele tulevane tudeng peaks mõtlema, et rahaasjadega paremini toime tulla.

Koosta eelarve - selleks, et saada ülevaade oma rahalisest seisust ja võimalustest, tuleb koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks välja üsna suured summad. Näiteks iganädalaselt kahe eurost karastusjooki ostes, teeb see aasta lõikes üle 700 euro. Igakuist eelarvet analüüsides saad aga selge ülevaate kui palju ja millele raha kulub ning ehk annab oma tarbimisharjumusi muutes siit-sealt kokku hoida. Eelarve koostamiseks kasuta näiteks erinevaid äppe (Spendee, Expenses) või Exceli tabelit. 

Vanemate kodus elamine hoiab kulud madalamad - paljud noored täiskasvanud tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48 protsenti noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10 protsenti madalam. Seega vanemate juures elamine on üsna tavapärane ja nii on ka elamiskulud väiksemad.

Korteri üürimisel arvesta lisatasudega - paljudel juhtudel tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot kuus, tuleb koheselt välja käia 750 eurot. Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Üürikorteri kasuks otsustades uuri omanikult ka kodukindlustuse kohta. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida (maksab 5–8 eurot kuus). Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema.

Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik - elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui pead õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal. Pea meeles, et laenu saad ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et kulutad üürile mõeldud raha esimesel semestril hoopis reisimisele.

Uuri ja kasuta võimalusel riiklikke toetusi - tutvu, mida pakub omavalitsus, kus elad - mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uuri ülikooli ja ka eraettevõtete poolt pakutavate erinevate stipendiumite võimalusi - ka need võivad õpingute ajal oluliseks toeks olla.

Otsi erialast tööd, hangi kogemusi - otsi erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitavat ja erialast tööd. Veel tasub kaaluda võimalusi pöörata oma senine hobi (näiteks fotograafia, keeleoskus või veebikujundus) sissetulekuks.

Tarbi mõistlikult - ära tarbi rohkem kui on vaja ja ära osta laenuga asju, mis pakuvad lühiajalist rõõmu. Toidupoodi minnes tasub teha ostunimekiri, lisaks tee nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest. Enne uue asja ostu tasub mõelda ka sellele, kas tegemist on sinu soovi või vajadusega.