Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsuskabinetile ettepaneku teostada pakkumus Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri territooriumil 287 hektari ulatuses kinnistute võõrandamiseks.
MKM sundvõõrandaks keemiatööstuse huvides 287 hektarit maad (1)
10. august 2017, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhul kui kinnisasjade omanikuks olev Nikolai Reisman pakkumusega ei nõustu, soovib MKM kinnistud sundvõõrandada. Menetlust teostaks maa-amet ning sundvõõrandamisega seotud kulud kaetaks valitsuse reservist.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on antud kaevandamisluba Põhja-Kiviõli teises põlevkivikarjääris, kus oli 2011. aasta seisuga põlevkivi kaevandatavat varu 22 miljonit tonni, millest tohib aastas kaevandada kuni 1,5 miljonit tonni põlevkivi.
Kokku on Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri pindala 743 hektarit, millest ligi 250 hektarit kuulub ettevõtjale Nikolai Reismanile, kes ei ole Kiviõli Keemiatööstusega kinnistute müügi osas kokkuleppele jõudnud.
Nimelt on Nikolai Reisman lähtunud eeldusest, et temal kui maaomanikul on õigus maa all olevale põlevkivi varudele ning soovib oma kinnistute müügi eest saada 40 miljonit eurot.
Kuni Kiviõli Keemiatööstus ei oma kontrolli karjääris paiknevate kinnistute üle, on ettevõtte jaoks ligi kolmandik karjääris paiknevast põlevkivivarust kättesaamatu.
Tulenevalt Eesti seadustest, ei ole maaomanikul aga õigust maa all olevatele maavaradele, mis kuuluvad riigile. Kuna Kiviõli Keemiatööstus ja Nikolai Reisman ei ole kinnistute müügi osas kokkuleppele jõudnud, esitas Kiviõli Keemiatööstus juba 2009. aastal taotluse omanike omandis olevatele kinnisasjadele sundvalduse seadmist ning kasutusvalduste sundvõõrandamist.
MKM tellis veebruaris 2010 eksperdihinnangud kinnisasjade hariliku väärtuse väljaselgitamiseks, mille kohaselt hinnati kõikide kinnisasjade väärtuseks kokku 284 000 eurot, ehk 992 eurot hektari kohta. Ministeeriumi hinnangul on võrreldes seitsme aasta taguse ajaga küll kinnisasjade väärtus tõusnud, mis tuleb määrata uue hindamisega.
Lisaks kinnistute väärtusele peaks valitsus maksma omanikule hüvitist 6000 eurot iga võõrandatud kinnistu eest. Kuivõrd Reismanile kuulub alal kokku 28 erinevat kinnistut, oleks lisanduvaks motivatsioonitasuks 168 000 eurot.
Riigil tuleb seega arvestada 300 000 kuni 600 000 euro suuruse ühekordse kinnisasjade võõrandamise kuluga. Vabatahtliku võõrandamisega nõustumisega lisandub kuni 168 000 eurot hüvitise kulu.
Valitsusliikmed võtsid kabinetiistungil teadmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ülevaate Põhja-Kiviõli teisel põlevkivikarjääril paiknevate kinnistute võimaliku võõrandamise osas ning tegid ministeeriumile ülesandeks maa väärtus uuesti hinnata ja viia läbi õiguslik analüüs.
«MKM-ile tehti ülesandeks viia läbi asjasse puutuva maa väärtuse hindamine ning teha õiguslik analüüs, kuidas riik saaks realiseerida sellel maal asuvate ja riigile kuuluvate maavarade kasutamise õigust. MKM toob teema seejärel uuesti kabinetinõupidamisele,» ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Urmas Seaver BNS-ile.
BNS-i käes oleva valitsuskabineti nõupidamise memorandumi kohaselt tegi ministeerium valitsuskabinetile ettepaneku teostada pakkumus kinnisasjade omanikule Nikolai Reismanile kinnisasjade võõrandamiseks Eesti riigile. Juhul kui omanik ei nõustu võõrandamisega, esitaks ministeerium valitsusele taotluse kinnisasjade ja nende kasutusvalduse sundvõõrandamiseks.