/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/24/6920161t1ha8e8.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul kinnitab tänavuseks aastaks ette nähtud sisserändekvoodi täis saamine vajadust selle määra suurendada.
Simson: sisserändekvooti tuleb suurendada (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisserändekvoodi puhul on valitsus ootel, et siseminister tooks antud teema otsustamisele. Tänane seis, kus kvoot on täis saanud, kinnitab vajadust määra suurendada,» ütles Simson BNSile. Kvoodist täielikku loobumist Simson hetkeseisuga siiski õigeks ei pea.
Eesti Tööandjate Keskliit esitas valitsuse poliitikale kriitikat muu hulgas liidu arvates liiga väikese sisserändekvoodi osas.
«Tööealiste arv Eestis väheneb igal aastal umbes 6000 inimese võrra. Vabade ametikohtade arv Eestis on viimase seitsme aasta suurim. Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenenud Eesti rahvaarv, mistõttu on iga viies tööstusettevõte valmis kasutama tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. 1317 sisse rännata lubatud töötajat sellel aastal ei kata ettevõtjate tegelikke vajadusi,» teatas liit.
«Meie eesmärk peab olema rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse meelitamine ning neil peab olema võimalus leida endale kompetentset tööjõudu nii Eestist kohapealt kui ka vajadusel väljaspool Eestit,» märkis Simson ning lisas, et võimalikuks lahenduseks on mõnes valdkonnas töötavaid inimesi käsitleda kvoodiväliselt nagu on tehtud ka eelmistel aastatel.
Maksumuudatuste osas Simson ettevõtjate kriitikaga ei nõustu. «Valitsuse tehtud maksumuudatusi on kaht liiki: majanduse elavdamise meetmed ja ühiskonnale kahjuliku käitumise ära hoidmiseks. Kui ettevõtjatele teevad meelehärmi alkoholiaktsiisid, siis need on mõeldud tarbimise vähendamiseks, mitte majanduse elavdamiseks. Majandust elavdab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, mis jätab tarbijale rohkem raha kätte,» sõnas ta.
«Maksuotsuste osas on olnud valitsusel ka väga selgeid ettevõtjaid toetavaid samme. Näiteks eelmise valitsuse plaani tagasi pööramine turismi käibemaksuerisuse taastamise või järgmise aasta diisli aktsiisitõusu ärajätmise näol. Ka aastaid oodatud töötajate terviseedenduse kulude vabastamine erisoodustusmaksu alt toetab oma töötajatest hoolivaid ettevõtjaid. Tegemist on suurte sammudega, millest võidavad nii tavakodanikud kui ka ettevõtjad,» märkis minister. Ta lisas, et tema senise kogemuse kohaselt on ettevõtjate hinnangud valitsuse tegemisele seda positiivsemad, mida enam nad valitsuse tegemistega kursis on.
Selle aasta teise kvartali Eesti Tööandjate Keskliidu küsitluse kohaselt hindab 66 protsenti ettevõtjatest valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks; kolm kuud tagasi oli negatiivsete hinnangute osakaal 50 protsenti, aasta tagasi aga vaid 35 protsenti.