12 märki, et oled sattunud kehva restorani

Foto: Panthermedia/ Wavebreakmedia ltd

Söögikohast loovad meeldiva mulje sõbralik teenindus, maitsvad toidud, kliendiga arvestamine, kena interjöör, puhtus ja muud olulised tegurid. Niisamuti võib nende puudumise järgi ära tunda restorani, kus kliendi külastuskogemusele suurt rõhku ei panda.

Toiduportaal Mashed jagab kümme nõuannet, kuidas ära tunda restorani, kus einestamine ei pruugi olla just parim kogemus.

Sisenedes pole kedagi tervitamas. Viisakas söögikohas seisab teenindaja juba kas uksel või on valmis saabuvat klienti vähemalt siis tervitama ja vastu võtma, kui ta söögisaali astub. Sellega loob söögikoht endale juba esmamulje, sest kliendil võib olla üsna ebamugav, kui ta tunneb, et justkui pole sinna oodatud.

Klienti ignoreeritakse. See haakub eelmise punktiga: teenindajal võib olla küll väga kiire, kuid restoranitööstuses kehtib n.-ö. kirjutamata 60 sekundi reegel, mis tähendab, et selle aja jooksul tuleb uus klient vastu võtta ja lauda saata. Alles seejärel on viisakas kliendile öelda, et ta pöördub kohe nende juurde tagasi. Kui klient leiab end aga lauas ilma menüüta istumas juba tükk aega, ilma et midagi toimuks, on söögikoha meeskonnatöös ilmselt midagi mäda.

Restoran on räpane. Lihtsasti lähevad mustaks nii menüüd kui ka laualinad, ent neist ehk hullemgi on see, kui räpased on lauda toodav leivakorv, lauanõud või isegi toit. Väikseid vigu juhtub ka parimates todukohtades, ent plekid lauanõudel ning –linadel oleksid siiski hõlpsasti välditavad.

Lauad pole koristatud. Kliendile on see väga ebameeldiv, kui ta peab istuma lauda, kus teda ootavad eelmise külastaja mustad nõud. Seda viga ei tohiks ükski toidukoht endale lubada.

Personal on hajevil või masendunud. Restoranitöötajad on kindlasti kokku puutunud pikkade vahetuste ja väsitava tööga, ent teavad, et klientidele meeldiva kogemuse pakkumise nimel peavad nad ka päeva lõpus olema võimelised naeratama. Kui märkad restoranis kurvailmelist teenindajat, ei ole kas töökorralduses või juhtkonnas ilmselt kõik korras.

Juhtkond ei tule teenindavale personalile appi. Vahel tuleb ette eriti probleemne klient, keegi on meeltesegaduses tellimata jäänud osa toiduaineid või mistahes muu jooksev probleem. Ka teenindav personal tahab tunda, et neil on vajadusel isik, kelle poole suurema probleemiga pöörduda. Lõppude lõpuks tähendab see nii rõõmsamaid teenindajaid kui ka kliente, kellest viimased toovad ka rohkem raha restorani kassasse.

Teised kliendid tunduvad mornid. Äsja restorani saabunud kliendile annab selle headusest märku ka see, kas teised saalis istuvad kliendid näivad rahulolevad või mitte. Kui inimestel on ees täitmata klaasid ning tühjad taldrikud ja nad istuvad tülpinud nägudega, on ilmselt probleem restoranis.

Köök või teenindaja teeb rohkem kui ühe vea. Eksimine on inimlik, ent kui see muutub juba korrapäraseks, on töötajatega miskit lahti. Kui oled väga kaua oodanud, toit on saabunud pooltoore või külmana, siis pakub hea restoran kliendile ilmselt kompensatsiooni, kehv restoran aga ei vabandagi.

Tualett on räpane. Kui juba restorani tualetis on asjalood räpased, siis ei saa klient olla kindel, et sama olukord pole ka köögis või söögisaalis.

Toitude toomine on kehvasti ajastatud. Hea teenindaja tabab ära, millal on õige aeg tuua lauda praad või küsida magustoidusoovi. Kui ta toob toidud lauda kiirelt üksteise järel, võib kliendile jääda mulje, et temast tahetakse kiiresti lahti saada.

Toidud on kehvad. Sel juhul on väga väike tõenäosus, et klient sellesse söögikohta tagasi tuleb.

Arves on vead. Kuigi ka siin võib ette tulla inimlikke vigu, tasub kliendil alati arvele tähelepanu pöörata, et temalt ei küsitaks kas kogemata või meelega mingeid lisatasusid.