Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/08/08/6971605t1h4893.jpg)
Uurides ettevõtte majandusaasta aruannet, paistab, et RKAS justkui supleb rahas, sest ettevõttel on 135,7 miljonit eurot jaotamata kasumit ning iga aasta lisandub sellele reale veel 12-13 miljonit eurot.
Piltlikult, kui jaotada kasum Eesti 11 ministeeriumi vahel, saaks igaüks neist kümmekond miljonit eurot lisaraha ühekordselt ning igal aastal veel lisaks veidi alla miljoni euro, kirjutab Äripäev.
RKASi järsult kasvanud ja suureks paisunud jaotamata kasumi taga on lõviosas aga hoopis raamatupidamislik vangerdus ehk see on näiline. Kasvu nurgakiviks on kogu riiki hõlmanud muutus, kus kassapõhiselt eelarvelt mindi üle tekkepõhisele eelarvele, mis omakorda tähendab näiteks RKASi puhul, et kõik kapitalirendi lepingud klassifitseeriti ümber kasutusrendiks. Tulemuseks on, et ilma reaalse rahavoota kasvas RKASi jaotamata kasum hoobilt kahekordseks. Loe pikemalt Äripäevast.